Court partially dismissed traffic fine appeal, reducing penalty due to remorse but noting prior similar violation.

4-07-6669

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08.jaanuaril 2008. a Tartu, Kalevi 1 kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-07-6669 (2780,07,010235) Kohtukoosseis kohtunik Ene Muts Väärteoasi Silvo Piiri kaebus Lõuna Politseiprefektuuri Tartu politseiosakonna Tartu

maakonna konstaabliosakonna vanemkonstaabli V K 09.11.2007.a. otsuse peale Kaebuse esitaja Silvo Piir, isikukood: 38709292763, elukoht: X X-X, X, üliõpilane Kohtuväline menetleja Lõuna Politseiprefektuur RESOLUTSIOON juhindudes VTMS § 120 lg. 1 ja § 132 p. 2 Tühistada kohtuvälise menetleja otsus osaliselt ja teha uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Karistada Silvo Piiri LS § 7435 lg. 1 järgi rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o. 1200 (üks tuhat kakssada) krooni. Rahatrahv tasuda vabatrahtlikult Lõuna Politseiprefektuuri arvele nr. 10220035028018 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 115497456, 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast. Rahatrahvi vabatahtliku tasumata jätmise korral pööratakse otsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu ja sellega kasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Tartu Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule

30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates.

Asjaolud.

Silvo Piiri karistati Lõuna Politseiprefektuuri Tartu Politseiosakonna Tartu maakonna konstaabliosakonna vanemkonstaabli V K 09.11.2007.a. kiirmenetluses tehtud otsusega LS § 7435 lg. 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o. 3000 krooni.

Otsuse kohaselt juhtis Silvo Piir 09.11.2007.a. kell 16.00 Tartus Jaama tänaval mootorsõidukit ilma turvavööta; juhtis mootorsõidukit ning tal ei olnud esitamiseks kaasas omaniku poolt väljastatud sõiduki kasutamise volikirja. Menetlusalune isik rikkus Liikluseeskirja § 68 p. 5; § 70 p. 3 nõudeid, pannes sellega toime LS § 7435 lg. 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad.

Kaebuse esitaja taotlus ja põhjendused.

15.11.2007.a. esitas Silvo Piir Tartu Maakohtule kaebuse, milles palus kiirmenetluses tehtud otsuse uuest läbivaatamist, kuna esmakordselt turvavööta sõidu eest määratud maksimumkaristus on liiga karm. Menetlusalune väidab, et turvavööta sõitmist kohe vanemkonstaablile tunnistanud ning tehtut kahetsenud. Volitus auto kasutamiseks puudus kuna inimene kelle autot ta sellel päeval kasutas, viibis antud hetkel Eesti riigist eemal. Volituse puudumise eest karistust määratud ei olnud.

Kohtuvälise menetleja seisukoht.

Lõuna Politseiprefektuur esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt kohtuväline menetleja nõustub Silvo Piiri poolt Tartu Maakohtule esitatud kaebusega Lõuna politseiprefektuuri Tartu politseiosakonna Tartu maakonna konstaabliosakonna vanemkonstaabli V K 09.11.2007.a. väärteoasjas nr 115497456 otsuse osalise tühistamisega - rahatrahvi vähendamisega. Turvavarustuse mitte kasutamine on sõiduki juhtide ja sõidukis reisijate seas veel kahjuks üsna levinud. Aga just turvavöö nõuetekohane kasutamine võib päästa õnnetusse sattudes sõidukis olija(-te) elu ja võib vältida suuremate vigastuste tekkimist. Sellepärast on kohtuväline menetleja seisukohal, et määratav sanktsioon ei tohiks olla alla 25 trahviühiku.

LS § 7435. Mootorsõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete muu rikkumine

(1) Mootorsõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 741-7427 või 7430-7432 sätestatud väärteokoosseis - karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

Kohtu järeldused.

Kohus lahendab Silvo Piiri kaebuse kohtuvälise menetleja 09.11.2007.a. otsuse peale kirjalikus menetluses VTMS § 120 lg. 1 alusel. Mõlemad kohtumenetluse pooled on oma seisukoha avaldanud ja nad ei soovi asja arutamist kohtuistungil.

Kohus kaaludes karistuse määramise aluseid, leiab, et karistamise aluseks olev süü on tõendatud.

Kohtuvälise menetleja poolt menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on Silvo Piir tunnistanud nii mootorsõiduki juhtimist nõuetekohaselt kinnitamata turvavööta kui ka sõiduki omaniku volituseta. Kiirmenetluses tehtud otsuses on märgitud menetlusaluse isiku poolt liikluseeskirja kahe paragrahvi rikkumine: LE § 68 p. 5 ja § 70 p. 3 rikkumine. Liikluseeskirja mõlema eelnimetatud rikkumisega kaasneb vastutus LS § 7435 lg. 1 järgi ja see on märgitud ka otsuses viitega LS § 7435 lõikele 1 kahel korral. Nõuetekohaselt kinnitamata turvavööga sõites rikkus juht LE § 68 p. 5 sätestatud nõuet. Selles osas ei ole vaidlust. Kaebuse esitaja ei eita oma süüd selles osas ka otsuse peale esitatud kaebuses. Süü selles osas on tõendatud. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid nõuetekohaselt kinnitamata turvavööga sõitmisel ei ole tuvastatud. Kaebuses väljendab menetlusalune isik kahetsust juhtunu pärast, millest ta vanemkonstaablile kohe pärast rikkumise tuvastamist on öelnud. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis ta ei ole kahetsust väljendanud. LE § 70 p. 3 järgi mootorsõidukijuhil peavad olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku või muu selleks seadustega volitatud isiku nõudel seadustest tulenevalt sõiduki registreerimistunnistuse. Rikkumise kirjelduses heidetakse Silvo Piirile ette volikirja puudumist, mitte sõiduki registreerimistunnistuse puudumist. LE § 70 p. 4 järgi peab mootorsõidukijuhil olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku või muu selleks seadustega volitatud isiku nõudel muu dokumendi, kui seda nõuavad seadused. Volikirja olemasolu on nõutav LS § 17 lg. 3 järgi. Seega on volikirjata mootorsõiduki juhtimisega rikutud LE § 70 p. 4 nõudeid. Kuna kohtuväline menetleja on eksinud otsuses liikluseeskirja sättes, mille rikkumist ette heidetakse, ei ole kohtul õigust rikkumist sisustada õigusliku aluse märkimisega. Seetõttu on tõendamist leidnud liikluseeskirja ühe sätte rikkumine ja lõppjäreldusena on õige kaebuse esitaja väide selles, et volikirjata sõitmise eest ei ole teda karistatud. Kohus ei tuvastanud kohtuvälise menetleja poolt menetlusnormide rikkumist tõendite kogumisel. KarS § 56 kohaselt on karistuse määramisel eesmärgiks mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.

Silvo Piir on varem väärteomenetluses karistatud 4-l korral: s.h. liiklusseaduse järgi on ta karistatud ühel korral: 25.04.2005.a. LS § 741 lg. 1 järgi rahatrahviga 3000 krooni. Trahv on tasutud täies ulatuses 30.11.2006.a. Kõik väärteokaristused on rahatrahvid ja need on ära makstud. Eelnimetatud trahv tasuti viimasena. Sellest järeldub menetlusaluse isiku liikluseeskirjade rikkumise juhuslikkus. Menetlusalune isik kahetseb tegu. Kuigi ta on seda kaebuse kohaselt teinud kohe pärast rikkumise tuvastamist, ei ole see väärteomenetluses menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtav. Seetõttu on KarS § 57 lg. 1 p. 3 sätestatud karistust kergendav asjaolu – puhtsüdamlik kahetsus - tuvastatud kaebemenetluses. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kuigi Silvo Piiri nõuetekohaselt kinnitamata turvavööta sõitmine on tuvastatud esmakordselt ei ole põhjendatud kaebuses esitatud väide varasemate karistuste puudumisest. Nelja varasema väärteokaristuse hulgas on üks liikluseeskirjade rikkumisega seotud väärtegu, ning selle karistuse tasumisest kuni arutatava rikkumiseni ei olnud möödunud Karistusregistriseaduse § 25 lg. 1 p. 1 ettenähtud üheaastane tähtaeg. Seega on olemas varasem samalaadiline rikkumine, mille kustumise tähtaeg ei olnud möödunud. Kohus leiab, et süüdlast on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma liikluseeskirjade rikkumistega seotud väärtegude toimepanemisest karistusega alla keskmise määra. Kohus tühistab kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt ja teeb uue otsuse, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda.

Kohtunik