Court denies conditional early release for recidivist convicted of multiple crimes and drug use.
Estonia (EE)
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe court rejected the prisoner's request for conditional early release, citing her history of repeated criminal offenses and failure to comply with rehabilitation requirements. While the defense argued she would return home to study and work, the prosecution and court emphasized her prior drug use and inability to meet probation conditions. Consequently, the judge ruled that early release would undermine justice and the purpose of the sentence, ordering a one-year review period instead.
Regesto Legislator
Generato dall'IAKarS § 76; KrMS § 426 lg 2: A court may deny conditional early release to a recidivist who has failed to demonstrate rehabilitation and poses a continued risk to society.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IADecisioni correlate
Generato dall'IATesto completo
1-07-15274
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
10. detsember 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung
Kohtuasja nr
1-07-15274
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Tõlk Nadežda Paukson
Prokurör Eneli Pau
Kohtuasi Harku Vangla esitatud materjalid Juliana Dmitrijeva tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu Juliana Dmitrijeva (isikukood: 48508312246; viibib Harku Vanglas)
RESOLUTSIOON
Jätta Juliana Dmitrijeva tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et Juliana Dmitrijeva vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
Harku Vangla esitas 03.12.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Juliana Dmitrijeva tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
Juliana Dmitrijeva tunnistati süüdi Viru Maakohtu 25.09.2007.a kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4,5 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. Kohaldati KrMS § 238 lg 2 ning vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes talle karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati käesoleva otsusega mõistetud karistust Narva Linnakohtu 29.12.2005.a otsusega mõistetud karistuse – 3 aastat vangistust, Viru Maakohtu 05.04.2006.a otsusega mõistetud karistuse – 1 aasta 3 kuud vangistust ja Harju Maakohtu 25.05.2006.a otsusega mõistetud karistuse – 4 kuud vangistust võrra ning mõisteti liitkaristuseks 5 aastat 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel Viru Maakohtu 08.05.2007.a otsus loeti kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat ja 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka Juliana Dmitrijeva eelvangistuse aeg, s.o 7 kuud ja 12 päeva. Ärakandmisele kuuluv karistus on 4 aastat 7 kuud ja 18 päeva.
Karistuse kandmise algus oli 25.09.2007.a ja lõpp on 13.05.2012.a.
Juliana Dmitrijeva kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vanglas ei õpi ega tööta, plaanib 2008.a minna õppima 9.klassi. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanedes naaseb elama vanemate juurde Narva ja töökoha loodab leida.
Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu Juliana Dmitrijeva vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna see on ennatlik. Kinnipeetav ei ole võimeline täitma katseaja kontrollnõudeid ja selleks ei ole üldse vastavaid tingimusi. Ta ei sobi kriminaalhoolduse alla.
Juliana Dmitrijeva taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
Prokurör ei toeta Juliana Dmitrijeva ennetähtaegset vabastamist, kuna see on ennatlik. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning sh mitmel korral reaalselt, kuid ta ei ole teinud enda jaoks järeldusi. Olles kriminaalhooldusel ei suutnud ta alluda kriminaalhoolduse nõuetele, rikkus nõudeid ja tarvitas sel ajal narkootikume.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud J. Dmitrijeva ja prokuröri arvamuse, leiab, et J. Dmitrijeva tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J. Dmitrijeva isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning sh mitmel korral reaalselt, kuid ta ei ole teinud enda jaoks järeldusi. Olles kriminaalhooldusel ei suutnud ta alluda kriminaalhoolduse nõuetele, rikkus nõudeid ja tarvitas sel ajal narkootikume.
Arvestades J. Dmitrijeva poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
Arvestades Juliana Dmitrijeva poolt toime pandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust ning ärakandmata karistusaja pikkust leiab kohus, et KrMS § 426 lg 2 alusel võib J. Dmitrijeva vabastamist uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest.
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Kohtunik