Court denies early release for recidivist with high re-offending risk and no stable employment.
Estonia (EE)
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe Harju County Court rejected Mihhail Katljakov's application for conditional early release from prison. The court found the prisoner posed a high risk of re-offending due to a history of committing crimes during probation and lacking stable employment or support documents. Consequently, the court ordered that his release could only be reconsidered after nine months from the decision's effective date.
Regesto Legislator
Generato dall'IAKarS § 76; KrMS § 426 lg 2: A court must deny conditional early release when the prisoner poses a high risk of re-offending and lacks sufficient preparation for freedom, ensuring the full execution of the sentence.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IATesto completo
1-07-14873
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
06. detsember 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kaugkohtuistung
Kohtuasja nr
1-07-14873
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Tõlk Nadežda Paukson
Prokurör Katrin Kabel
Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Mihhail Katljakovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu Mihhail Katljakov (isikukood: 38109263710; viibib Murru Vanglas)
RESOLUTSIOON
Jätta Mihhail Katljakov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et Mihhail Katljakovi vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 9 kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumisest.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
Murru Vangla esitas 23.11.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava M. Katljakovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
M. Katljakov tunnistati süüdi Narva Linnakohtu 14.10.2004.a otsusega KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi. Vastavalt KarS § 65 lg 2 mõisteti Narva Linnakohtu 30.06.2003.a kohtuotsuse järgi kandmata karistuse liitmise teel lõplikuks karistuseks 6 aastat vangistust.
Karistuse kandmise algus oli 05.11.2003.a ja lõpp on 05.11.2009.a.
M. Katljakovi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vanglas töötab OÜ-s „Edipsos“, enne seda õppis Erikutsekooli 9. klassis, mis jäi lõpetamata. Vangistuse jooksul on distsiplinaarkorras karistatud 2-korral, 1 neist on kehtiv. Vabanemisel asub elama oma õe juurde Narva, töökoha loodab vabaduses leida.
Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu M. Katljakovi vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kinnipeetava puhul võib uute kuritegude toimepanemise riski hinnata kõrgeks. Lisaks sellele ei ole ta vabanemiseks ette valmistatud – puudub vabaduses reaalselt toimiv isikuttõendav dokument.
M. Katljakov taotleb kohtult tingimisi vabastamist.
Prokurör ei toeta taotlust. Tegemist on isikuga, kes on varasemalt määratud katseajale, kuid katseajal pani toime uue kuriteo. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et vabanedes puudub tal garanteeritud töökoht ning oli probleeme alkoholi ja narkootikumidega. Uute kuritegude toimepanemise riski võib hinnata kõrgeks. Tulenevalt isiku käitumisest eelmise katseaja jooksul puudub veendumus, et ennetähtaegsel vabanemisel isik ei paneks toime uusi kuritegusid ning alluks käitumiskontrollile.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud M. Katljakovi ja prokuröri arvamuse, leiab, et M. Katljakov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M. Katljakovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Tegemist on isikuga, kes on varasemalt määratud katseajale, kuid katseajal pani toime uue kuriteo. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et vabanedes puudub tal garanteeritud töökoht ning oli probleeme alkoholi ja narkootikumidega. Uute kuritegude toimepanemise riski võib hinnata kõrgeks. Tulenevalt isiku käitumisest eelmise katseaja jooksul puudub kohtul veendumus, et ennetähtaegsel vabanemisel isik ei paneks toime uusi kuritegusid ning alluks käitumiskontrollile.
Arvestades M. Katljakovi poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
Arvestades, et M. Katljakovi poolt toime pandud kuritegude raskust ning ärakandmata karistusaja pikkust leiab kohus, et KrMS § 426 lg 2 alusel võib M. Katljakovi vabastamist uuesti arutada mitte varem kui 9 kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumisest.
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Kohtunik