Court denies conditional early release for violent offender citing repeated disciplinary violations and public safety concerns.
Estonia (EE)
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe court rejected Dmitri Kolõškov's request for conditional early release from prison, ordering him to remain incarcerated until the statutory review date. While the prisoner argued for rehabilitation through work and language courses, the prosecution highlighted his 11 disciplinary offenses and dangerous nature. The court deemed his continued confinement necessary to uphold public safety and the integrity of the sentence, noting that his behavior showed no meaningful change.
Regesto Legislator
Generato dall'IAKarS § 76; KrMS § 426 lg 2: The court may deny conditional early release when the offender's conduct during incarceration demonstrates a lack of rehabilitation and poses a continued threat to society.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IADecisioni correlate
Generato dall'IATesto completo
1-07-14875
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
06. detsember 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kaugkohtuistung
Kohtuasja nr
1-07-14875
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Tõlk Nadežda Paukson
Prokurör Katrin Kabel
Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Dmitri Kolõškovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu Dmitri Kolõškov (isikukood: 38204290239; viibib Murru Vanglas)
RESOLUTSIOON
Jätta Dmitri Kolõškov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et Dmitri Kolõškovi vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 9 kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumisest.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
Murru Vangla esitas 23.11.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava D. Kolõškovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
D. Kolõškov tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu 09.04.2003.a otsusega KrK § 100 järgi ja karistati 7-aastase vangistusega; KrK § 139 lg 2 p 2 järgi ja karistati 6-kuulise vangistusega. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõisteti liitkaristus
7 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti Harju Maakohtu 18.03.2003.a otsusega mõistetud karistus kaetuks raskema karistusega, s.o 7 aastat vangistust. KarS § 68 alusel loeti eelvangistus karistusaja hulka, ärakandmisele kuulub 6 aastat 1 kuu ja 22 päeva vangistust. Tallinna Linnakohtu 17.09.2003.a määrusega D. Kolõškovil kuulub ärakandmisele 6 aastat 1 kuu ja 4 päeva vangistust.
Karistuse kandmise algus oli 09.04.2003.a ja lõpp on 13.05.2009.a.
Dmitri Kolõškovi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vanglas osaleb tasuta koristusja remonditöödel, osales arvuti algõppe kursustel ja eesti keele õppimise tundides. Vangistuse jooksul on distsiplinaarkorras karistatud 11-korral. Vabanemisel asub elama Tallinnasse, töökoha loodab saada samas ettevõttes, kus töötab ka tema isa.
Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub D. Kolõškovi vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kinnipeetaval on olemas kindel elukoht, lähedaste toetus ning motivatsioon muutumiseks. Kuigi kinnipeetav on toime pannud raske kuriteo, oleks otstarbekas ta määrata kriminaalhooldusele, et tagada kontroll tema käitumise üle vabaduses.
D. Kolõškov taotleb kohtult tingimisi vabastamist.
Prokurör ei toeta taotlust. Isik kannab vangistust, kuna on toime pannud raske isikuvastase kuriteo. Käesoleva vangistuse ajal on teda karistatud distsiplinaarkorras 11-korral. Taoline käitumine ei anna alust arvata, et ta on vangistusest teinud enda jaoks vajalikke järeldusi. Vangla andmete kohaselt on isik ühiskonnale ohtlik. Tulenevalt isiku poolt toimepandud teost ning samuti asjaolust, et karistuse kandmise lõpp on 13.05.2009.a ei toeta prokurör taotlust.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud D. Kolõškovi ja prokuröri arvamuse, leiab, et D. Kolõškov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik D. Kolõškovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik kannab vangistust, kuna on toime pannud raske isikuvastase kuriteo. Käesoleva vangistuse ajal on teda karistatud distsiplinaarkorras 11-korral. Taoline käitumine ei anna alust arvata, et ta on vangistusest teinud enda jaoks vajalikke järeldusi. Vangla andmete kohaselt on isik ühiskonnale ohtlik.
Arvestades D. Kolõškovi poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
Arvestades, et D. Kolõškovi poolt toime pandud kuritegude raskust ning ärakandmata karistusaja pikkust leiab kohus, et KrMS § 426 lg 2 alusel võib D. Kolõškovi vabastamist uuesti arutada mitte varem kui 9 kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumisest.
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Kohtunik