Court denies conditional early release for recidivist due to high re-offending risk and failed prior probation.
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe court denied Rainer Tambets's request for conditional early release from prison, citing his history of repeated criminal offenses and failure to comply with prior probation. While the prisoner argued for release based on current employment and social participation, the prosecutor and court emphasized his dangerous pattern and minimal responsiveness to behavioral control. Consequently, the court ruled that society's sense of justice and the general aims of punishment require the full sentence to be served.
Regesto Legislator
Generato dall'IAKarS § 76 lg 1, 2; KrMS §-dest 426, 432, 383, 384: A court may deny conditional early release when the offender poses a high risk of re-offending and has demonstrated a persistent criminal pattern despite prior behavioral controls.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IATesto completo
1-07-14441
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
30. november 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kaugkohtuistung
Kohtuasja nr
1-07-14441
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Prokurör Eneli Pau
Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Rainer Tambetsi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu Rainer Tambets (isikukood: 37207092800; viibib Murru Vanglas)
RESOLUTSIOON
Jätta Rainer Tambets tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
Murru Vangla esitas 14.11.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Rainer Tambetsi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
Rainer Tambets mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 08.02.2007.a otsusega KarS § 263 p 3 ja § 349 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja mõisteti liitkaristuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati käesoleva otsusega mõistetud karistust Tartu Maakohtu 16.11.2005.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 11 kuud vangistust võrra ja mõisteti ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 5 kuud vangistust. Tartu Maakohtu 06.07.2007.a kohtumäärusega arvestati sama kohtu 08.02.2007.a ja 16.11.2005.a kohtuotsuste kogumis mõistetud karistuste ärakandmise aja alguseks KarS § 76 lg 1, 2 kohaldamisel 16.03.2006.a.
Karistuse kandmise algus oli 16.03.2006.a ja lõpp on 16.08.2008.a.
Rainer Tambetsi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vanglas olles töötab ja osaleb sotsiaalprogrammides. Distsiplinaarkorras karistatud 3-korral. Vabanemise korral asub elama ema juurde Jõgeva maakonda.
Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu Rainer Tambetsi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise risk on hinnatud kõrgeks.
Rainer Tambets taotleb kohtult tingimisi vabastamist.
Prokurör ei toeta taotlust. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning viibinud ka vanglas. Tema suhtes on kohaldatud ka tingimuslikku vangistust, kuid kinnipeetav ei täitnud käitumiskontrollinõudeid ning vangistus pöörati täitmisele. Samuti on ta juba varem olnud tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, kuid ka see ei mõjutanud teda elama seaduskuulekalt. Tal on selgelt väljakujunenud kriminaalne käitumismuster ning varasema käitumise põhjal võib järeldada, et ta on ohtlik ühiskonnale ning käitumiskontrolli mõju tema valikute tegemisel on minimaalne. Prokurör on seisukohal, et selline inimene ei sobi käitumiskontrollile ning karistus tuleks kanda lõpuni. Kuivõrd kinnipeetav ei suuda ka vangistuses käituda kuulekalt, ei ole alust arvamiseks, et ta seda suudaks vabaduses.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud R. Tambetsi ja prokuröri arvamuse, leiab, et R. Tambets tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik R. Tambetsi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning viibinud ka vanglas. Tema suhtes on kohaldatud ka tingimuslikku vangistust, kuid kinnipeetav ei täitnud käitumiskontrollinõudeid ning vangistus pöörati täitmisele. Samuti on ta juba varem olnud tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, kuid ka see ei mõjutanud teda elama seaduskuulekalt. Tal on selgelt väljakujunenud kriminaalne käitumismuster ning varasema käitumise põhjal võib järeldada, et ta on ohtlik ühiskonnale ning käitumiskontrolli mõju tema valikute tegemisel on minimaalne. Kohus on seisukohal, et selline inimene ei sobi käitumiskontrollile ning karistus tuleks kanda lõpuni. Kuivõrd kinnipeetav ei suuda ka vangistuses käituda kuulekalt, ei ole alust arvamiseks, et ta seda suudaks vabaduses.
Arvestades R. Tambetsi poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Kohtunik