Court denies conditional early release for repeat offender due to high risk and lack of rehabilitation.
Estonia (EE)
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe court rejected the prisoner's request for conditional early release, citing his history of repeated offenses and disciplinary infractions. While the defendant argued he could work as an electrician's apprentice, the prosecution highlighted his violent past and current dangerous behavior. The court ruled that granting release would undermine public justice and contradict the purpose of the sentence.
Regesto Legislator
Generato dall'IAKarS § 76; KrMS §-dest 426, 432, 383, 384: The court must weigh all personal circumstances and conduct during sentence execution; early release is denied when the offender poses a direct danger and has failed to demonstrate rehabilitation.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IADecisioni correlate
Generato dall'IATesto completo
1-07-13650
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
16. november 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kaugkohtuistung
Kohtuasja nr
1-07-13650
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Tõlk Eevi Pant
Prokurör Katrin Kabel
Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Aleksandr Priksi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu Aleksandr Priks (isikukood: 37203142229; viibib Murru Vanglas)
RESOLUTSIOON
Jätta Aleksandr Priks tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
Murru Vangla esitas 30.10.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Priksi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
Aleksandr Priks tunnistati süüdi Ida-Viru Maakohtu 19.04.2002.a kohtuotsusega KrK § 100 järgi ja karistuseks mõisteti 7 aastat vabadusekaotust. Vastavalt KrMK § 40 lg 3 sätetest liideti mõistetud karistusele täies ulatuses Lääne-Viru Maakohtu 11.04.2001.a otsusega mõistetud karistus ja lõplikuks karistuseks mitme kohtuotsuse järgi loeti 7 aastat 1 kuu ja 10 päeva vabadusekaotust.
Karistuse kandmise algus oli 11.04.2001.a ja lõpp on 21.05.2008.a.
Aleksandr Priksi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav ei tööta ega õpi vanglas, mille tõttu puudub tal tööharjumus. Vangistuse jooksul on 12-korral distsiplinaarkorras karistatud, millest 10 on kehtivad. Vabanemisel on võimalus tööle asuda elektriku õpilasena ja elama hakkab vanaema juures Kiviõlis.
Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu Aleksandr Priksi vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetav vabastamise ettepaneku tegemise ajal ei soovinud ennetähtaegselt vabaneda. Ametnikul puudub veendumus, et kinnipeetava allutamisel kriminaalhooldusele vastu tema soovi ja tahet, suudab kinnipeetav teha koostööd kriminaalhooldusametnikuga ning järgida käitumiskontrollinõudeid.
Aleksandr Priks taotleb kohtult tingimisi vabastamist. Varem on kohtulikult karistatud 8-9- korral. Vanglas viibib 3. korda. Kannab karistust tapmise ja avaliku varguse eest, tappis juhuslikult. Varem loobus vabanemisest, aga praegu soovib vabaneda ennetähtaegselt vanglast.
Prokurör ei toeta taotlust. Isik on korduvalt karistatud ning kandnud karistust ka vanglas. Nimetatud karistused ei ole mõju avaldanud ega suunanud teda edaspidi elama seadusekuulekalt, ta on siiski jätkanud kuritegude toimepanemist. Hetkel kannab karistust raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Karistuse kandmise ajal karistatud ka distsiplinaarkorras. Vabaduses tarvitas alkoholi, materjalide kohaselt on isiku puhul oht teistele isikutele vahetu.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud A. Priksi ja prokuröri arvamuse, leiab, et A. Priks tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Priksi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on korduvalt karistatud ning kandnud karistust ka vanglas. Nimetatud karistused ei ole mõju avaldanud ega suunanud teda edaspidi elama seadusekuulekalt, ta on siiski jätkanud kuritegude toimepanemist. Hetkel kannab karistust raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Karistuse kandmise ajal karistatud ka distsiplinaarkorras. Vabaduses tarvitas alkoholi, materjalide kohaselt on isiku puhul oht teistele isikutele vahetu.
Arvestades A. Priksi poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Kohtunik