Court denies early release request for repeat offender due to high risk and lack of rehabilitation progress.
Estonia (EE)
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe court rejected the prisoner's request for conditional release before the sentence's expiration, citing his history of repeated disciplinary offenses and the severity of his original crimes. While the criminal care officer recommended release with electronic monitoring, the prosecutor argued the application was premature given the remaining sentence duration. Ultimately, the court determined that early release would undermine public justice and contradict the general purposes of punishment for this individual.
Regesto Legislator
Generato dall'IAKarS § 76; KrMS § 426, 432, 383, 384: The court must weigh all personal factors and conduct history when deciding on early release, and may deny it if the individual poses a significant risk to society or if release would violate the principles of punishment.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IATesto completo
1-07-13608
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
15. november 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalikul kohtuistungil süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel
Kohtuasja nr
1-07-13608
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Prokurör Katrin Kabel
Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Harty Innos tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu Harty Innos (isikukood: 38108020250; viibib Murru Vanglas
RESOLUTSIOON
Jätta Harty Innos tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
Murru Vangla esitas 30.10.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Harty Innos tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
Harty Innos tunnistati süüdi 02.04.2004.a. Harju MK poolt KarS § 25 lg1-200 lg2 p5,7- 9aastat. vangistus; § 202 lg1 – 10 kuud vangistus; § 199 lg 2 p 4,7,8 – 1aasta vangistus; KarS § 64 lg1 aluse liitkaristuseks 9 aastat vangistus. 24.05.2004.a. Tallinna Ring/kohtu poolt tühistada Harju MK 02.04.2004.a. otsus. KarS § 25 lg1-
200 lg2 p5,7 järgi. Mõista süüdi KarS § 200 lg2 p5,7 alusel. Jätta talle mõistetud karistus muutmata. Karistuse kandmise algus oli 31.03.2003.a ja lõpp on 31.03.2012.a.
Kinnipidamisasutuses Harty Innos kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav töötamise ega sotsiaalprogrammides osalemisega vangistuse jooksul hõivatud ei ole olnud, õpib koolis 8 klassis. Karistatud 12 korda neist 4 kehtivat (rikkus öörahu, keelatud esemete omamine, lokalisatsiooni eeskirjade eiramine, korralduste mittetäitmine, ebaseaduslik saadetise edastamine). Ohustatud on täisealised meesterahvad. Ohu ilmnemine on tõenäolisem, kui isik on alkoholijoobes, võib tarvitada füüsilist vägivalda Vähendavateks teguriteks on alkoholi mittetarvitamine, suhtlusringkonna õige valik, kindla töökoha olemasolu ja perekonna abi ja toetus
Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega. H. Innosel on võimalus elama asuda aadressile XXX 1-toalisesse korterisse. Nimetatud aadressil asuvas korteris on olemas tehnilised võimalused elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Korteri omanik ning elukohas reaalselt elav abikaasa on andnud oma nõusoleku seadmete paigaldamiseks, samuti on abikaasa kinnitanud valmisolekut osutama moraalset tuge. Elukoht eeltoodud aadressil on garanteeritud kogu elektroonilise valve perioodiks. Peamiseks riskifaktoriks on alkoholi tarbimine. Kuriteod pani toime joobes. Arvestades ülaltoodut teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku vabastada H. Innos tingimisi enne tähtaega vangistusest kohaldades tema suhtes elektroonilist valvet 9 kuu vältel.
Harty Innos taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega.
Prokurör ei toeta taotlust. Isik on pannud toime raske esimese astme kuriteo, karistuse kandmise ajal on teda korduvalt karistatud distsiplinaarkorras. Isiku karistuse kandmise lõpp on 2012.aastal, seega leian, et taotlus on esitatud enneaegselt.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Harty Innos ja prokuröri arvamuse, leiab, et Harty Innos tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Harty Innos isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on pannud toime raske esimese astme kuriteo, karistuse kandmise ajal on teda korduvalt karistatud distsiplinaarkorras.
Arvestades Harty Innos poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Kohtunik