Court convicts driver of drunk driving and imposes fine plus license revocation.

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

15. novembril 2007. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-07-13948 (07260200828) Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Kriminaalasi Sergei Teppan süüdistuses karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 424 järgi käskmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri II osakonna prokuröri abi Margus Lellep Süüdistatav Sergei Teppan elukoht: X isikukood: 37109102239; karistatus: kriminaalkorras varem karistatud ei ole, väärteokorras varem karistatud kolmel korral, millest kustumata kaks karistust, sh karistamine 20.02.2003. a Lõuna Politseiprefektuuri poolt liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7419 lg 1 järgi rahatrahviga 160 trahviühikut, s.o 9600 krooni ning LS 7419 lg 2 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks; tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Marian Priks RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, §-st 254, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada Sergei Teppan KarS § 424 järgi ja mõista temale karistuseks rahaline karistus

220 (kakssada kakskümmend) päevamäära, s.o 18 260 (kaheksateist tuhat kakssada kuuskümmend) krooni.

KarS § 66 lg-te 1, 3 alusel tuleb Sergei Teppanil rahaline karistus tasuda ositi 10 (kümne) kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 1826 (üks tuhat kaheksasada kakskümmend kuus) krooni.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Sergei Teppanilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest.

KrMS § 180 lg 1, 3 alusel sisse nõuda Sergei Teppanilt menetluskuludena riigituludesse sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, määratud kaitsjale makstud tasu 495.60 (nelisada üheksakümmend viis krooni ja kuuskümmend senti) krooni ning kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 23.80 (kakskümmend kolm krooni ja kaheksakümmend senti) krooni.

Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 4100065035 ning selgituse „Sergei Teppan, 1-07-13948, rahaline karistus“. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874 ning selgituse „Sergei Teppan, 1-07-13948, menetluskulud“.

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev kohtuotsus.

I Süüdistuse sisu

S. Teppanit süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Lõuna Politseiprefektuuri 18.01.2007. a otsusega karistatud LS § 7419 järgi mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest, 10.06.2007. a kella 08.08 ajal Tartu linnas Fortuuna tänaval maja nr 1 ees juhtis mootorsõidukit Mercedes- Benz 311 CDi, reg. märgiga XXX XXX, olles alkoholijoobes.

Sellega pani S. Teppan toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest.

II Prokuröri ettepanek

Prokurör taotleb S. Teppani süüditunnistamist KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist rahalise karistusega 220 päevamäära, s.o 18 260 krooni ulatuses.

KarS §-le 66 tuginedes taotleb prokurör, et kohus määraks mõistetava rahalise karistuse ositi tasumisele selliselt, et rahalist karistust tasub S. Teppan kümnes võrdses osas, s.o 1826 krooni kaupa igakuiselt 10 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist.

KarS § 50 alusel taotleb prokurör võtta S. Teppanilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. III Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse ning karistuse laadi ja suuruse kohta

Tunnistaja Andres Rubeni (Ruben) (tl 3-4) ning süüdistatava S. Teppani kahtlustatavana antud (tl 9-10) ütlused, 10.06.2007. a protokoll joobe tuvastamise kohta (tl 1), sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 2) ja Lõuna Politseiprefektuuri 18.01.2007. a otsus väärteoasjas nr 2840,06,004309 kogumis tõendavad seda, et S. Teppan, keda on Lõuna Politseiprefektuuri 18.01.2007. a otsusega karistatud LS § 7419 järgi mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest, 10.06.2007. a kella 08.08 ajal Tartu linnas Fortuuna tänaval maja nr 1 ees juhtis mootorsõidukit Mercedes-Benz 311 CDi, reg. märgiga xxx xxx, olles alkoholijoobes, samuti seda, et oma teo pani S. Teppan toime otsese tahtlusega.

Kohus S. Teppani käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et S. Teppan pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest, ning et teda tuleb selle eest karistada.

KarS § 424 näeb mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

S. Teppani tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS §-s 58, ei ole. KarS § 57 lg 1 p 3 järgse karistust kergendava asjaoluna käsitleb kohus seda, et S. Teppan on oma süüd tunnistanud ja tegu puhtsüdamlikult kahetsenud (tl 10).

Karistusregistri teatisest (tl 17) ja väärteokaristusõiendist (tl 11) ilmneb, et S. Teppanit varem kriminaalkorras karistatud ei ole, väärteokorras on teda varem liiklusalaste rikkumiste eest karistatud kolmel korral, kuid üks karistustest on käesolevaks ajaks kustunud.

Eeltoodut silmas pidades leiab kohus, et karistuse eesmärgid on S. Teppani puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega.

Arvestades aga seda, et tegu oli toime pandud otsese tahtlusega ning et üldpreventiivsest eesmärgist tulenevalt peab karistus alkoholijoobes juhtimise eest olema tuntav, tuleb mõista karistus sanktsiooni keskmise määra lähedale. Kohus asub seisukohale, et S. Teppanile tuleb mõista rahaline karistus 220 päevamäära.

KarS § 44 lg-te 2 ja 3 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel, keskmine päevasissetulek aga arvutatakse, lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Kuivõrd S. Teppani 2006. a keskmise päevasissetuleku suurus peale ettenähtud mahaarvamiste tegemist oli 83.30 krooni (tl 13, 19), kujuneb temale mõistetava rahalise karistuse suuruseks 18

260 krooni.

Eeltoodust tulenevalt on S. Teppanile mõistetava rahalise karistuse suuruseks 18 260 krooni.

KarS § 66 lg 1 kohaselt, mõistes rahalise karistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada üht aastat. Kohus leiab, et mõistetud rahalise karistuse suurusest tulenevalt on selle korraga tasumine isikule majanduslikult ebamõistlikult koormav, mistõttu tuleb S. Teppanile võimaldada tasuda talle mõistetud rahaline karistus ositi, s.o 1826 krooni kuus otsuse jõustumisele järgneva 10 kuu jooksul.

Kohus asub seisukohale, et S. Teppanile tuleb kohaldada ka KarS §-s 50 ette nähtud sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Korduvalt alkoholijoobes juhtimise eest tuleb juhtimisõigus üldjuhul ära võtta ja ainult erandlike asjaolude korral saab seda mitte teha (Riigikohtu 12.02.2003. a otsus nr 3-1-1-10-03). Käesoleval juhul erandlikud asjaolud puuduvad. See, et S. Teppan töötab kutselise autojuhina ning juhtimisõigusest ilmajäämine raskendab tema ning tema perekonna majanduslikku olukorda, ei ole käsitletav erakorralise asjaoluna, sest S. Teppan pidi ette nägema, millised tagajärjed (sh perekonna majandusliku toimetuleku mõttes) võib endaga kaasa tuua alkoholijoobes juhtima asumine. Seega tuleb S. Teppanilt võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.

IV Kohtu seisukoht menetluskulude osas

Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 5400 krooni, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 495.60 krooni (tl 22, 24) ja KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 23.80 krooni (tl 21).

KrMS § 180 lg-te 1, 3 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu.

Ingeri Tamm Kohtunik