Court dismisses appeal where defendant waived right to appeal by signing judgment and failing to notify court.
Estonia (EE)
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe Tallinn Court of First Instance dismissed Artjom Vassiljev's appeal against his conviction for theft and three days of arrest. Vassiljev argued he had not been previously punished for this offense, but the court found he had signed the first-instance judgment and explicitly waived his right to appeal. Consequently, the court ruled that since he had waived this right and failed to notify the court of his intent to appeal within the statutory period, the appeal was procedurally invalid.
Regesto Legislator
Generato dall'IAVäärteoamenetluse seadustiku § 137 lg 1; § 113 lg 4 p 2; § 142 lg 2 p 2, p 31: A person who signs a first-instance judgment and waives the right to appeal loses the right to file an appeal, and the court of first instance must dismiss such an appeal if the waiver is established.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IAGiurisprudenza citata
Generato dall'IADecisioni correlate
Generato dall'IATesto completo
4-07-2583
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht
08. november 2007.a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-07-2583 Kohtunik Malle Preimer Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 17.10.2007.a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Artjom Vassiljev (ik: 38005030261, elukoht:x), apellatsioonkaebus
RESOLUTSIOON
1. Jätta Artjom Vassiljevi apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 17.10.2007.a otsusele väärteoasjas nr 4-07-2583 läbi vaatamata ja tagastada see apellandile.
2. Määruse ärakiri saata teadmiseks kohtumenetluse pooltele.
Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates määruse teatavakssaamise päevale järgnevast päevast. Määruskaebuse esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna 20.05.2007.a väärteoprotokolli nr AB 928292 kohaselt 20.05.2007.a kella 14.40 ajal A. Vassiljev Tallinnas Lootsi 7 asuvas kaupluses Rimi möödus kassadest, jättes tasumata 1 paki raseerimisvahendite eest kogumaksumusega 199.- krooni. Sellega pani ta toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.
2. Harju Maakohtu 17.10.2007.a otsusega väärteoasjas nr 4-07-2583 tunnistati A. Vassiljev eelpoolnimetatud väärteos süüdi KarS § 218 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 päeva aresti. Aresti kandmise aja alguseks arvati A. Vassiljevi poolt karistuse kandmisele asumise aeg või tema kinnipidamine. Aresti kandma kohustati A. Vassiljevit alates eelnevalt mõistetud karistuse kandmisest vabanemisest.
3. Maakohtu otsuse peale esitas A. Vassiljev 29.10.2007.a apellatsioonkaebuse, milles ta palub temale mõistetud arest asendada üldkasuliku tööga või kergendada mõistetud arestkaristust. Apellatsiooni põhjendab A. Vassiljev sellega, et teda ei ole varem samalaadse väärteo eest karistatud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 137 lg 1 sätestab, et kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kohtuotsuse käsitletavas väärteoasjas kuulutas Harju Maakohus 17.10.2007.a. Väärteoasja materjalist nähtuvalt sai ärakirja nimetatud kohtuotsusest A. Vassiljev allkirja vastu kätte 17.10.2007.a ja loobus nimetatud kohtuotsuse peale apellatsiooniõiguse kasutamisest, mida ta on kinnitanud ka oma allkirjaga.
Riigikohus asub oma 1.06.2005.a määruses nr 3-1-1-58-05 seisukohale, et isikul on õigus väärteomenetluses tema kohta tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni korras kaevata väärteomenetluse seadustikus kehtestatud korras, mida selgitatakse kohtumenetluse pooltele ka kohtuotsuse kuulutamisel. Väärteomenetluse seadustiku kohaselt on isikul õigus esitada apellatsioonkaebus, kui ta ei ole apellatsiooniõigusest loobunud (VTMS § 113 lg 4 p 2) ja on seitsme päeva jooksul kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest teatanud kirjalikult soovist kasutada apellatsiooniõigust (VTMS § 137 lg 1).
Nimetatud määruses märgib Riigikohus, et väärteomenetluse seadustik ei sätesta sõnaselgelt apellatsiooniõigusest loobumist apellatsiooni läbi vaatamata jätmise alusena, kuid mõiste "apellatsiooniõigusest loobumine" tähendab seda, et isik kaotab õiguse kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et kuna A. Vassiljev loobus käsitletavas väärteoasjas Harju Maakohtu poolt tema suhtes tehtud kohtuotsusele apellatsiooniõigusest, siis tuleb A. Vassiljevit käsitleda isikuna, kellel ei ole enam õigust nimetatud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada.
VTMS § 142 lg 2 p 2 sätestab, et ringkonnakohtunik teeb apellatsiooni läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel sama seadustiku § 136 lõike 1 järgi ei ole õigust kaebust esitada. Samuti ei ole A. Vassiljev maakohtule VTMS § 137 lg 1 ettenähtud korras eelnevalt teatanud oma apellatsiooniõiguse kasutamise soovist. VTMS § 142 lg 2 p 31 sätestab, et kui apellant ei ole sama seadustiku § 113 lõike 4 punktis 3 ettenähtud tähtaja jooksul teatanud maakohtule kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, teeb ringkonnakohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab apellatsiooni apellandile.
5. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes VTMS § 142 lg 2 p-dest 2 ja 31 ringkonnakohus jätab esitatud apellatsioonkaebuse läbi vaatamata ja tagastab selle apellandile.
Kohtunik Malle Preimer