Court orders 8 days of arrest to replace unpaid traffic fine due to defendant's inability to pay and refusal to comply.

4-07-1353

K O H T U M Ä Ä R U S rahatrahvi asendamiseks arestiga

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26.september 2007.a.; Valga kohtumaja Väärteoasja number 4-07-1353 Kohtukoosseis kohtunik Aare Kaldma Väärteoasi Tartu tööpiirkonna kohtutäitur Aive Kolsari avaldus Mario PEETERSOO’le asenduskaristuse määramiseks Menetlusosalised Süüdimõistetu – Mario PEETERSOO

Avaldaja – kohtutäitur Aive Kolsar

RESOLUTSIOON Juhindudes TMS §201 ning KarS §72 ning VtMS §§190-§193 ja §211, kohus m ä ä r a s :

Asendada Mario PEETERSOO’le väärteo (Lõuna PP Valga PJ 14.07.2005.a. otsusega nr.2602,05,007913) eest karistusena kohaldatud rahatrahv 85 trahviühikut summas 5 100 krooni, arestiga kaheksa (8) päeva.

Aresti kandmise tähtaja kulgemist arvestada alates isiku ilmumisest Lõuna Politseiprefektuuri Valga Politseijaoskonna arestimajja aresti kandmisele.

Määruse ärakirjad saata viivitamatult süüdimõistetule, Tartu tööpiirkonna kohtutäitur Aive Kolsarile ja Lõuna Politseiprefektuuri Valga Politseijaoskonda.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest (26.09.2007.a.) Tartu Maakohtu Valga kohtumajale.

ASJAOLUD

2 (3)

Menetluse käik Lõuna Politseiprefektuuri Valga Politseijaoskonna 14.07.2005.a. otsusega väärteoasjas nr.2602,05,007913 on Mario Peetersoo’d karistatud „Liiklusseaduse“ §74-1 lg.1 alusel rahatrahviga 85 trahviühiku ulatuses summas 5 100 krooni. Nimetatud nõudes on täitemenetlus algatatud 08.09.2005.a. ning täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud 26.09.2005.a.. Võlgnikule on saadetud täitekutsed ja antud nõude vabatahtlikuks täitmiseks tähtaeg. 24.11.2006.a. on Lõuna PP esitanud kohtutäiturile avalduse asendusaresti kohaldamiseks.

Kohtutäituri taotlus Kohtutäitur kinnitab, et süüdimõistetu ei ole asunud rahatrahvi tasuma ning võlgnikul on trahv täies ulatuses tasumata. Kohtutäitur märgib, et ta on pööranud sissenõude võlgniku pangakontodele, kuid seal rahalised vahendid puuduvad, samuti puudub võlgnikul registrisse kantav vallasja kinnisvara ning täiturile teadaolevalt ka muu vara millele oleks võimalik pöörata sissenõuet. Eeltoodud põhjustel palub täitur asendada isikule karistusena määratud rahatrahv arestiga.

Süüdimõistetu seisukoht Süüdimõistetu kinnitab, et tal puudub vara, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet. Samuti väidab süüdimõistetu, et tal puudub alaline töökoht ning tema sissetulek moodustub vaid juhtööde eest saadavast tasust, mis kulub enda olmevajaduste rahuldamiseks. Samas väidab süüdimõistetu, et ta pole veel kätte saanud töötasu ning ta loodab võlgnevuse maksta oktoobrivõi novembrikuus.

Kohtu lahendi põhjendused

„Täitemenetluse seadustiku“ (TMS) (RT 27/05-198) §201 lg.1 sätestab, et kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, saadab kohtutäitur sissenõudja taotlusel avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt KarS §72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule või kui otsuse on teinud kohtuväline menetleja, siis kohtutäituri asukohajärgsele maakohtule. Asja menetluses on tuvastatud, et Lõuna Politseiprefektuuri Valga Politseijaoskonna 14.07.2005.a. otsusega väärteoasjas nr.2602,05,007913 on Mario Peetersoo’d karistatud „Liiklusseaduse“ §74-1 lg.1 alusel rahatrahviga 85 trahviühiku ulatuses summas 5 100 krooni. Nimetatud nõudes on täitemenetlus algatatud 08.09.2005.a. ning täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud 26.09.2005.a. ja antud nõude vabatahtlikuks täitmiseks tähtaeg. Menetlusosaliste kinnitusel pole süüdimõistetu asunud rahatrahvi tasuma ning kohtuistungi toimumise päeva seisuga on võlgnikul tasumata kogu nõue. Samuti on menetlusosalised kohtule kinnitanud, et süüdimõistetu ei tööta ega oma alalist sissetulekut ning tal puudub vara millele oleks võimalik pöörata sissenõuet. Kohus leiab, et isiku senine käitumine ning suhtumine õiguskorda ja riikliku sunniga tagatud kohustuste täitmisse võimaldab eeldada, et isik ei püüagi temale määratud trahve tasuda ning antud karistusliik pole teeninud oma preventiivset eesmärki. Kohtu sellekohase järeldusotsustuse õigsust veenab ka asjaolu, et 10.07.2007.a. toimunud kohtuistungil lubas süüdimõistetu võlgnevuse tasuda

3 (3) hiljemalt 01.09.2007.a., kuid vaatamata kohtu hoiatusele, et oma lubaduse mittetäitmise korral ei aktsepteeri kohus karistuse kandmist soodustavaid taotlusi, süüdimõistetu oma lubadust ei täitnud ning rahatrahv on tal täies ulatuses senini tasumata. Kuigi süüdimõistetu on väitnud endal olevat töökoha, pole ta vaatamata kohtu nõudmistele esitanud kohtule mingitki tõendit oma väite kinnitamiseks ja/või rahatrahvi tasumist võimaldava sissetuleku olemasolu tõendamiseks. Siit johtuvalt tuleb isikule karistusena määratud rahatrahv asendada arestiga. „Väärteomenetluse seadustiku“ (VtMS) (RT 50/02-313) §211 lg.2 sätestab, et rahatrahvi osalise tasumise korral arvestatakse tasutud osa asendusaresti pikkuse määramisel proportsionaalselt tasutud summa suurusega. Asja menetluses on tuvastatud, et süüdimõistetul on temale määratud rahatrahv täies ulatuses, s.o. summas

5 100 krooni, käesolevaks ajaks tasumata. „Karistusseadustiku“ (KarS) (RT 61/01-364) §72 lg.2 sätestatu kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. Süüdimõistetu võlajääki (5 100 krooni) arvestades kujuneb trahviühikute kogumahuks 85 trahviühikut. Kuna „Põhiseaduse“ §23 sätestatust ja karistusõiguse üldprintsiipidest tulenevalt ei või asenduskaristuse määramisel raskendada isiku olukorda võrreldes karistamise ajal olnuga, tuleb arestipäevade arvutamisel taandada trahviühikud kümne või selle täiskordseni. Seega tuleb süüdimõistetule asenduskaristuseks määrata 8 päeva aresti.

kohtunik Aare Kaldma 26.09.2007.a.