Court denies conditional early release due to high re-offending risk and lack of stable housing or employment.
Estonia (EE)
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe court rejected Oleg Rõkov's application for conditional early release from prison, ordering him to remain incarcerated until the sentence concludes. While the prisoner had served two-thirds of his term and committed only one disciplinary offense, the court found his risk of re-offending too high given his prior violent history and current lack of income or housing. The decision emphasized that early release would threaten public safety and violate the principle that prisoners must complete their full sentence unless specific conditions are met.
Regesto Legislator
Generato dall'IAKarS § 76; KrMS § 426, 432, 383, 384: A court may deny conditional early release if the prisoner poses a significant risk of re-offending, lacks stable housing or employment, or if the remaining sentence is too short to assess rehabilitation progress.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IADecisioni correlate
Generato dall'IATesto completo
1-07-4288
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht 13.aprill 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel
Kohtuasja nr
1-07-4288
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Prokurör Eneli Pau
Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Oleg Rõkov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu Oleg Rõkov (sündinud 19.10.1986.a; viibib Murru Vanglas)
RESOLUTSIOON
Jätta Oleg Rõkov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
Murru Vangla esitas 09.04.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Oleg Rõkov`i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
Oleg Rõkov tunnistati süüdi Narva Linnakohtu 29.06.2005.a otsusega KarS § 200 lg 2 p 7,9 alusel 3aastat vangistust. KrMS§238lg2 alusel 2aastat vangistust. KarS § 65 lg1 alusel arvestades Narva LK 26.05.05. otsust, mõista ärakandmisele 2aastat1kuu 27 päeva vangistust.
Karistuse kandmise algus on 09.05.2005.a ja lõpp 06.07.2007.a. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 2/3 – 17.10.2006.a.
Oleg Rõkov`i karistusaja lõpuni jäänud aeg on ligikaudu 4 kuud. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul on O. Rõkov`i suhtes kohaldatud 1 distsiplinaarrikkumine. Kinnipeetav on taotlenud minna õppima kutsekooli keevitajaks, kuid seoses sellega, et grupid olid täis, jäi taotlus rahuldamata. Vabal ajal tegeleb spordiga ja loeb raamatuid. O. Rõkov`i on eelnevalt kriminaalkorras karistatud ühel korral. Esimesel korral kasutas kinnipeetav füüsilist vägivalda alaealise suhtes, lüües teda käte ja jalgadega ning peale seda lukustas kannatanu garaaži, seega oli tegemist ebaseadusliku vabaduse võtmisega noorema kui 18.a. isiku suhtes. Viimase kuriteo pani toime alkoholijoobes. Vangistuse jooksul ei ole täheldatud alkoholi ja narkootikumide tarvitamist. Esitatud andmete järgi on O. Rõkov`il peale vabanemist võimalus elama asuda aadressile XXXXXX. Iseloomustuse kohaselt on uue kuriteo toimepanemise risk olemas juhul, kui kinnipeetav tarvitab alkoholi või narkootikume. Ohtlikkuse tunnused ilmnevad siis, kui kinnipeetaval muutub eluviis või kui muutuvad Teda ümbritsevad olud. Ta võib muutuda ohtlikuks ühiskonnas.
Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Oleg Rõkov ei sobi kriminaalhooldusele. Märgib, et kinnipeetav ise ei soovi enne tähtaega vabastamist. Lisaks sellele on kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise risk suur. O. Rõkov ei oma sissetulekuallikat, garanteeritud töökohta ja käesoleval ajal ei ole võimalik Tal asuda elama ema juurde, kuna korter on ainult kahetoaline, aga seal elavad juba ees 4 inimest.
Oleg Rõkov ei soovinud enda vabastamist tingimisi enne tähtaega kuid kohtuistungil taotles vabanemist. Oma süüd kinnipeetav tunnistab.
Prokurör ei toeta taotlust. Kinnipeetaval pole vabanedes stabiilset, alalist elukohta, ka puudub garanteeritud töökoht. Vabanedes läheks ta elama väga kitsukestesse tingimustesse ja sinna, kus elab ka endine kuriteokaaslane, see aga suurendab märgatavalt uue kuriteo toimepanemise riski. Vangistuse jooksul pole tegelenud millegi asjalikuga – ei töötanud, õppinud ega osalenud sotsiaalprogrammides. Kõike eeltoodut arvestades on prokurör seisukohal, et uue kuriteo toimepanemise riskid on liiga suured ja ei toeta taotlust.
Kohus, ära kuulanud Oleg Rõkov`i ja prokuröri arvamuse, leiab, et O. Rõkov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on O. Rõkov`i ennetähtaegne vabastamine ennatlik.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik O. Rõkov`i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil.
Oleg Rõkov kannab karistust võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud vägivalla kohaldamisega isikute grupi poolt ning selle eest mõisteti Talle 2-aastane 1-kuune 27-päevane vabadusekaotus. Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Kuigi O. Rõkov omab ühte distsiplinaarkaristust, on aeg, mil O. Rõkov on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt.
O. Rõkov peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Kohus leiab, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka O. Rõkov`i suhtes koostatud iseloomustuses ning O. Rõkov`i ennetähaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja.
Suureks takistuseks Oleg Rõkov`i tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka eluja töökoha puudumist - tagamata on olulised eeldused tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Vabanedes läheks ta elama väga kitsukestesse tingimustesse ja sinna, kus elab ka endine kuriteokaaslane, see aga suurendab märgatavalt uue kuriteo toimepanemise riski. Vangistuse jooksul pole tegelenud millegi asjalikuga – ei töötanud, õppinud ega osalenud sotsiaalprogrammides. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et rohkem kui 2-aastasest vangistusest on O. Rõkov`il kandmata ligikaudu 4 kuud vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 06.07.2007.a) ning O. Rõkov`i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks O. Rõkov`i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Kohtunik