Legislator Giurisprudenza & Legislazione
4-06-3834\3 Generato dall'IA

Estonia court dismisses appeal in drug possession case, upholding conviction based on medical evidence.

Numero d'incarto 4-06-3834\3
Autorità giudiziaria
Giurisdizione Estonia (EE)
Data della decisione
Esito del giudizio Respinto (Dismissed)

Sintesi Legislator

Generato dall'IA

The Tallinna Ringkonnakohtu criminal collegium dismissed Ivan Maksimenko's appeal against his conviction for drug use under NPAS § 151. The defendant argued he consumed prescribed medications rather than illegal narcotics, but failed to provide specific evidence or identify the prescribing physician to allow verification. The court ruled that while a defendant does not generally need to prove innocence, active defense requires concrete proof or creating a realistic opportunity for the prosecution to test the claim, which Maksimenko did not do.

Regesto Legislator

Generato dall'IA

NPAS § 151; Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi 9. juuni 2006. a otsus nr 3-1-1-40-06: A defendant who actively defends against a charge must substantiate their claim with evidence or create a realistic opportunity for the prosecution to verify it; otherwise, the defense is considered vague and insufficient to overturn a conviction.

Parole chiave

Generato dall'IA
drug use conviction active defense burden medical evidence admissibility prescribed medication defense criminal appeal dismissal evidence verification standard NPAS section 151

Disposizioni normative citate

Generato dall'IA
NPAS § 151
a, Tallinn Väärteoasja number 4-06-3834 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikmed Ivi Kesküla ja Jüri Paap Kohtuistungi sekretär Alina Koop Tõlk Marina Lepiksoo Väärteoasi Ivan Maksimenko väärteoasi NPAS § 151 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 02.
KarS § 57
KarS § 58
VTMS § 147 lg 1 p 1
Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi 9. juuni 2006. a otsus nr 3-1-1-40-06
Sellise väitega on menetlusalune isik asunud ennast aktiivselt kaitsma, mis tähendab ühtlasi tema kohustust teha väidetu kontrollitavaks (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi 9. juuni 2006. a otsus nr 3-1-1-40-06).
Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-112-99

Giurisprudenza citata

Generato dall'IA
Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi 9. juuni 2006. a otsus nr 3-1-1-40-06
Sellise väitega on menetlusalune isik asunud ennast aktiivselt kaitsma, mis tähendab ühtlasi tema kohustust teha väidetu kontrollitavaks (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi 9. juuni 2006. a otsus nr 3-1-1-40-06).
Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-112-99

Ti chiedi come si applica questa sentenza alla tua fattispecie?

Analizza questa decisione insieme alla legislazione federale e cantonale, ai commentari e alla giurisprudenza successiva in Legislator AI.

Apri in Legislator →

Testo completo

4-06-3834

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2006. a, Tallinn Väärteoasja number 4-06-3834 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikmed Ivi Kesküla ja Jüri Paap Kohtuistungi sekretär Alina Koop Tõlk Marina Lepiksoo Väärteoasi Ivan Maksimenko väärteoasi NPAS § 151 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 02. 10. 2006. a otsus Kaebuse esitaja Ivan Maksimenko apellatsioonkaebus

Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik Ivan Maksimenko

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 02. 10. 2006. a otsus Ivan Maksimenko väärteoasjas nr 4-06-3834 jätta muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsus on ringkonnakohtu kantseleis kättesaadav alates 1. detsembrist 2006. a. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhja Politseiprefektuuri Põhja politseiosakonna konstaabel Hendrik Miksoni poolt 11. 08. 2006. a koostatud väärteoprotokolli kohaselt Ivan Maksimenko 11. 08. 2006. a kella 13.37 ajal Tallinnas Õismäe tee * juures tarvitas narkootilist ainet ilma arsti ettekirjutuseta, millega pani toime NPAS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo. Harju Maakohtu 02. 10. 2006. a otsusega väärteoasjas nr 4-06-3834 tunnistati I. Maksimenko süüdi NPAS §-is 151 kirjeldatud väärteos ning teda karistati 6 päevase arestiga. Karistust kandma kohustati teda pärast tema suhtes tõkendi – vahistamine – tühistamist või kohtuotsusega mõistetud karistuse lõppemist. Ühtlasi mõisteti temalt välja riigituludesse ekspertiisitasu 570 krooni. Kohus luges väärteo toimepanemise menetlusaluse isiku poolt tõendatuks väärteoasja materjaliga, sealhulgas I. Maksimenko kinnitusega, et tarvitas narkootilist ainet „valge hiinlane“. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid KarS §- de 57 ja 58 järgi kohus menetlusaluse isiku käitumises ei tuvastanud. Karistusena otsustas maakohus kohaldada aresti, võttes arvesse seda, et varem karistusena mõistetud rahatrahvid ja arestid ei ole mõjutanud I. Maksimenkot hoiduma toime panemast uusi samalaadseid väärtegusid, rahatrahvid on tema poolt tasumata.

2. Harju Maakohtu otsuse peale esitas I. Maksimenko apellatsioonkaebuse, milles ta taotleb apelleeritava kohtuotsuse tühistamist. Apellant väidab, et ei ole temale süüks pandavat väärtegu toime pannud, kuna ei tarvitanud 11. 08. 2006. a narkootilisi aineid ilma arsti ettekirjutuseta, vaid enne kinnipidamist oli ta tarvitanud arsti poolt ettekirjutatud narkootilisi aineid sisaldavaid ravimeid. Samuti väidab I. Maksimenko, et 11. 08. 2006. a läbiviidud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise ekspertiisiga temal tuvastatud narkootiline joove oli tegelikult jääknäht tema poolt narkootilise aine tarvitamisest 01. 08. 2006. a, mille eest teda aga juba karistati.

TALLINNA RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

3. Kohtukolleegium leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Harju Maakohus on tõendeid kogumis hinnates jõudnud järeldusele, et Ivan Maksimenko 11.

08. 2006. a kella 13.37 ajal Tallinnas Õismäe tee 107 juures tarvitas narkootilist ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 3349/131 (tlk 2) nähtuvalt tuvastati I. Maksimenkol 11. 08. 2006. a joove fentanüülist ja bensodiasepiinidest. Nimetatud aktis sisalduva otsuse tegemisel võeti arvesse lisaks laboratoorse uuringu tulemustele ka kliinilise läbivaatuse tulemus, mis üheskoos andsid aluse lugeda I. Maksimenkol tuvastatuks aktis märgitud narkootilise joobe olemasolu. Ringkonnakohtul puudub põhjus kahtluse alla seada I. Maksimenko suhtes 11. 08. 2006. a joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise ekspertiisi läbi viinud Tallinna Wismari haigla meditsiinitöötajate kompetentsust ja usaldusväärsust. Seega on tõendamist leidnud NPAS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine apellandi poolt ja kummutatud apellandi väide, et ta ei ole temale süüks pandavat väärtegu toime pannud, kuna ei tarvitanud 11. 08. 2006. a narkootilisi aineid ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise ekspertiis tuvastas tal vaid narkootilise aine tarvitamise jääknähud.

4. I. Maksimenko väidab oma apellatsioonis, et 11. 08. 2006. a ta narkootilisi aineid ilma arsti ettekirjutuseta ei tarvitanud, vaid tarvitas opiaate ja psühhotroopseid aineid sisaldavaid arsti poolt ettekirjutatud mitmeid preparaate. Sellise väitega on menetlusalune isik asunud ennast aktiivselt kaitsma, mis tähendab ühtlasi tema kohustust teha väidetu kontrollitavaks (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi 9. juuni 2006. a otsus nr 3-1-1-40-06). Seega tulnuks menetlusalusel isikul nimetada ka meditsiiniasutus ja arst, kes narkootilisi ja psühhotroopseid aineid sisaldavaid ravimeid I. Maksimenkole välja kirjutas, mitte aga piirduda üldsõnalise mittekontrollitava väitega. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-112-99 on Riigikohus asunud seisukohale, et mõistetavalt ei pea kohtualune tõendama oma süü puudumist. Kuid juhul, mil kohtualune otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta kas ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või looma süüdistusfunktsiooni kandjale vähemalt reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev kohtualune jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada kohtualuse kasuks.

I. Maksimenko oma väite, et 11. 08. 2006. a ta narkootilisi aineid ilma arsti ettekirjutuseta ei tarvitanud, vaid tarvitas opiaate ja psühhotroopseid aineid sisaldavaid arsti poolt ettekirjutatud mitmeid preparaate, õigsuse kinnitamiseks tõendeid esitanud ei ole. Samuti ei ole ta ka loonud süüdistusfunktsiooni kandjale vähemalt reaalset võimalust selle väite kontrollimiseks. Seetõttu loeb ringkonnakohus apellandi eelpoolnimetatud väidet paljasõnaliseks ning see ei saa olla apelleeritava kohtuotsuse tühistamise aluseks.

5. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 02. 10. 2006. a otsuse I. Maksimenko väärteoasjas nr 4- 06-3834 muutmata ning esitatud apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Meelika Aava Ivi Kesküla Jüri Paap