Legislator Giurisprudenza & Legislazione
DE FR IT EN
Analizza in Legislator
1-06-1409\1 ECLI:EE:HMK:2006:1.06.1409.4115 Generato dall'IA

Court convicts defendant of assault causing health damage and imposes a fine under Estonian Criminal Code.

Numero d'incarto 1-06-1409\1
Autorità giudiziaria
Giurisdizione Estonia (EE)
Data della decisione
Esito del giudizio Accolto (Allowed)
Apri la fonte ufficiale Versione Markdown leggibile dalle macchine (.md)

Sintesi Legislator

Generato dall'IA

The Harju County Court convicted M.S. of the crime of inflicting health damage under Article 121 of the Criminal Code and sentenced him to a fine of 2,500 krooni. The court found the defendant guilty based on a confession, medical reports, and witness testimony regarding an assault that caused a spinal fracture and head injury. Although the defendant had prior convictions, the court deemed a fine appropriate due to his financial capacity and the nature of the previous penalties.

Regesto Legislator

Generato dall'IA

KarS § 121; KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest võib mõista rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, kui süüdistatav on rahaliselt võimeline, võib kohus määrata rahalise karistuse.

Parole chiave

Generato dall'IA
Criminal Code Article 121 inflicting health damage criminal conviction monetary penalty prior convictions health damage criminal liability

Disposizioni normative citate

Generato dall'IA
KarS § 121
Süüdistus KarS § 121 järgi
KrMS § 173 lg 1 p 1
M.Silt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 552 (viissada viiskümmend kaks) krooni ja 24 senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas viitenumbriga 2800049777.
KrMS § 173 lg 1 p 2
KrMS § 173 lg 1 p 4
KrMS § 173 lg 1 p 9
KrMS § 175 lg 1 p 3
KrMS § 175 lg 1 p 4
KrMS § 179 lg 1 p 2
KrMS § 254 lg 6
Süüdistataval on KrMS § 254 lg 6 ja 7 alusel õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras.
KrMS § 254 lg 7

Ti chiedi come si applica questa sentenza alla tua fattispecie?

Analizza questa decisione insieme alla legislazione federale e cantonale, ai commentari e alla giurisprudenza successiva in Legislator AI.

Apri in Legislator →

Testo completo

1-06-1409

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. veebruar 2006. a Tallinn

Kriminaalasja number

1-06-1409 (05231801438)

Kohtunik

Märt Toming

Kriminaalasi

Süüdistus KarS § 121 järgi

Käskmenetluses

Prokurör

Ülle Jaanhold

Süüdistatav

M.S

, eestlane, EV kodanik, keskharidus, töökoht: Kiisu takso,

taksojuht,

Varasem karistatus:

1) Lääne Maakohtu 20.05.1996 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1,

2, 3 järgi 1 aastase vabadusekaotusega tingimisi 1 aastase

katseajaga;

2) Harju Maakohtu 15.02.1999 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1,

3 järgi rahatrahviga 3360 krooni.

Kaitsja

Advokaat Kadi Mägi

RESOLUTSIOON

1. M.S süüdi tunnistada KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning karistada teda rahalise karistusega 50 (viiskümmend) miinimumpäevamäära ulatuses, arvestusega 50 krooni päevamäär, so 2500 (kaks tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas viitenumbriga 4100064939.

2. M.Silt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 552 (viissada viiskümmend kaks) krooni ja 24 senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas viitenumbriga 2800049777.

3. M.Silt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumbriga 2800049777.

4. M.Silt välja mõista välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel seoses Isiku kohtuarstliku ekspertiisi nr 407 tegemisega tekkinud kulu 1840 (üks tuhat kaheksasada nelikümmend)

krooni,

mis

tuleb

tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumbriga 2800049777.

5. Rahalise karistuse ja kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse otsuse koostanud kohtu kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas.

Edasikaebamise kord

Süüdistataval on KrMS § 254 lg 6 ja 7 alusel õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. Kriminaalasja materjalide alusel kohtunik tuvastas: M.Si süüdistatakse KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemises selles, et tema 24.04.2005 kella 23.15 paiku Tallinnas, Vana-Rannamõisa tee 9 maja ees tüli käigus viskas Indrek Aviksoole pudeliga otsaette ning lõi käte ja jalgadega keha piirkonda, millega tekitas tervisekahjustused, mis ei olnud elule ohtlikud – lülisamba I nimmelüli sisserõhutusmurru ja põrutushaava otsmikul.

Samuti tema 08.05.2005 kella 15.40 paiku Tallinnas, Vana-Rannamõisa tee 9 maja ees tüli käigus lõi Indrek Aviksood käte ja jalgadega näo ning keha piirkonda, millega tekitas tervisekahjustused, mis ei olnud elule ohtlikud – näo ja rindkere põrutuse põrutushaavaga ülahuule limaskestal, nahamarrastusega vasakul rindkerepoolel ning nahaaluse verevalumiga rinnaku piirkonnas ja nahaaluse verevalumi vasakul õlavarrel. Seega M.S pani toime teise inimese tervise kahjustamise, so KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo – kehalise väärkohtlemise.

Kriminaalasja materjalide ja süüdistusakti põhjal asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ja kriminaalasjas leiduvate kirjalike tõenditega, seejuures süüdistatava enese puhtsüdamliku ülestunnistuse, 16.05.2005 koostatud süüdistatava kahtlustatavana ülekuulamise protokollis fikseeritud ütluste, kannatanu Indrek Aviksoo ja tunnistaja Vilma Aviksoo ütluste, patsiendikaardi, polikliiniku tõendi ja isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis antud eksperdi arvamusega on süüdistatavale inkrimineeritava teo toimepanemine süüdistatava poolt tõendamist leidnud süüdistuse täies mahus, mistõttu nõustub kohus süüdistusaktis esitatud järeldustega süüdistuse tõendatuse kohta.

Kohus ei loe usaldusväärseks 27.07.2005 koostatud O.V kahtlustatavana ülekuulamise protokollis fikseeritud ütlusi, kuivõrd need ei riimu teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega, seejuures ka isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis antud eksperdi arvamusega. Samuti suhtub kohus kriitiliselt Kaidi Süldi tunnistajana antud ütlustesse, kuivõrd ka need ütlused ei riimu osaliselt teiste kriminaalasjas kogutud objektiivsete tõenditega ning on antud ilmselgelt eesmärgiga vähendada lähedase isiku vastutuse ulatust. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdistatavale inkrimineeritava kuriteoga ei ole tekitatud varalist kahju ning kriminaalasjas ei ole esitatud tsiviilhagi.

Prokuröri koostatud süüdistusakti kohaselt on prokurör teinud ettepaneku karistada süüdistatavat rahalise karistusega 50 miinimumpäevamäära ulatuses päevamäära arvestusega

50 krooni päevamäär, so 2500 krooni. Kohus asub seisukohale, et prokuröri esitatud ettepanek karistuse mõistmise osas on põhjendatud ning kohus nõustub süüdistusaktis märgitud karistuse määraga, mis on sanktsioonis ettenähtud miinimumkaristuse lähedane. Seejuures lähtub kohus süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest, millistest nähtuvalt on süüdistatav varem kohtulikult karistatud, samuti süü suurusest ja karistust raskendavate ning kergendavate asjaolude puudumisest. KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest võib mõista rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistataval M.Sil alaline sissetulek. Seega on O.V ka rahalised võimalused rahalise karistuse tasumiseks. Isiku vabadust piirava karistuse kohaldamiseks kohus alust ei näe. Kuigi süüdistatav on isik, kes on varem kahel korral varavastaste kuritegude toimepanemise eest kohtulikult karistatud, on viimane karistus olnud rahaline karistus ning see on mõistetud juba kuus aastat tagasi. Taolised isikuandmed annavad aluse mõista süüdistatavale kergemaliigilise karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena, kuivõrd süüdistatava isikuandmetest ei nähtu, et süüdistatava puhul oleks tegemist süstemaatiliselt õiguskorda rikkuva isikuga, kes vajaks ühiskonnast isoleerimist.

Märt Toming

kohtunik