Court partially dismissed appeal, upheld fine but reduced license suspension to three months due to remorse.

4-08-8397

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 4.novembril 2008.a Tallinn Kohtunik Katre Poljakova Kohtuistungi sekretär Jelena Nikolajeva Väärteoasi R.R kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar

Oleg Lodeikini 30.07.2008.a otsusele väärteoasjas nr 2302,08,015301 Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja R.R kohtuvälise menetleja Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON Kohus juhindudes väärteomenetluse seadustiku §dest 132-135 otsustas:

1. Rahuldada osaliselt R.R kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar Oleg Lodeikini 30.08.2008.a otsusele väärteoasjas nr 2302,07,015301 lisakaristuse tühistamiseks.

2. Liiklusseaduse § 7419 lg 2 alusel määrata R.R´le lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 (kolmeks) kuuks.

3. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Edasikaebamise kord

Isik, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada kassatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus oli kantseleis kättesaadav. Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse vandeadvokaadi vahendusel alates otsuse kättesaamise päevast 30 päeva jooksul Riigikohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. Kassatsiooniteadete esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kantseleis kättesaadav 21.novembril 2008.a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar Oleg Lodeikini 30.07.2008.a otsusega väärteoasjas nr 2302,08,015301 karistati R.R liiklusseaduse §-s 7419 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 210 trahviühikut ehk 12 600 krooni ja liiklusseaduse §-s 7419 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega viieks kuuks.

Nimetatud kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas R.R kaebuse Harju maakohtule, milles palub tühistada kohtuvälise menetleja otsus mõistetud karistuse osas, kuna ta on töötu, ja ei ole võimeline nii suurt trahvi maksma, samuti vähendab lisakaristuse kohaldamine lähima poole aasta jooksul tema võimalusi tööd leida.

Kohtuistungil jäi R.R esitatud kaebuse juurde, selgitas et tavaliselt alkoholi ei tarvita, kuna tervislik seisund ei luba, kuid seekord tarvitas sünnipäeval paar pudelit õlut. Ei leia, et kõigil alkoholijoobes vahele jäänud sõidukijuhtidel peaks load ära võtma.

Kohtuvälise menetleja Põhja PP korrakaitseosakonna esindaja leidis, et väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus.

KOHTU SEISUKOHT ja KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Ära kuulates menetlusaluse isiku R.R ütlused, kohtuvälise menetleja seisukoha, uurides väärteoasjas kogutud tõendeid leiab, et kaebuse võib rahuldada osaliselt.

Käesolevas kohtumenetluses puudub vaidlus selles osas, et menetlusalune isik R.R 1.06.2008.a kella 06.15 paiku Tallinnas, Sitsi 18 maja juures juhtis mootorsõidukit Audi A8 registreerimisnumbriga xxx xxx olles alkoholijoobes. R.R ise tunnistab rikkumise toimepanemist, samuti on see tõendatud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr 2256/566, milles toodud arsti otsuse kohaselt esines R.R’il 1.juunil 2008.a kella 6.35 ajal kerge astme alkoholijoove, sõiduki juhtimine polnud lubatud. Kohtuvälise menetleja ametnik on otsust tehes põhjendatult märkinud, et R.R on varem toime pannud mitu liiklusalast väärtegu (2 kehtivat karistust), millede eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma ning isik jätkab üha uute õigusrikkumiste toimepanemist. Menetlusalune isik R.R avaldas kohtuistungil arvamust, et tal on vaid üks kehtiv karistus, kuid see väide on ebatäpne. Nimelt on R.R 31.märtsil 2007.a karistatud liiklusseaduse §-s 747 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 300 krooni, mis on karistusregistri andmetel tasutud 2.aprillil 2007.a. Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 1 kohaselt tõepoolest karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi täitmisest on möödunud üks aasta. Sama seaduse § 26 lg 5 sätestab aga, et kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo või kuriteo, siis tähtaeg katkeb. Sel juhul arvestatakse tähtaega viimase väärteo või kuriteo eest mõistetud põhija lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude või kuritegude eest. Menetlusaluse isiku R.R karistuse õiendist nähtub, et ta on uue väärteo toime pannud 12.veebruaril 2008.a, ning selle väärteo eest on talle liiklusseaduse § 7422 lg 1 alusel määratud karistuseks rahatrahv 300 krooni. Seega oli tal 1.06.2008.a so käesolevas asjas arutatava väärteo toimepanemise ajal ja karistuse määramise ajal kaks kehtivat karistust väärtegude toimepanemise eest, mida kohtuvälise menetleja ametnik arvestas põhjendatult süüteo toime pannud isikut iseloomustava materjalina.

Kohus leiab, et arvestades R.R poolt toime pandud väärteo raskust ja laadi, samuti tema varasemaid karistusi väärtegude toimepaneku eest, mis ei olnud suutnud mõjutada R.R hoiduma väärtegude jätkuvast toimepanemisest, on temale mõistetud põhikaristus igati proportsionaalne ning vastavuses süüteo raskusega, rahatrahvi vähendamiseks puudub alus ning lisakaristuse mõistmine on olnud igati põhjendatud ja seaduslik. Samas on kohtu arvates võimalik vähendada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist miinimumini ehk 3 kuuni ja seda alljärgnevatel põhjendustel. Kohtumenetluse käigus on R.R väljendanud oma hukkamõistu tema poolt toime pandud väärteo suhtes ning avaldanud kahetsust, et selline tegu sai toime pandud. Vastavalt KarS §-le 57 lg 3 on karistust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamlik kahetsus. Kohus arvestab R.R poolt kohtumenetluses avaldatud kahetsust karistust kergendava asjaoluna, samuti arvestab kohus seda, et R.R ei ole varem lisakaristust kandnud, seega on juhtimisõiguse äravõtmine liiklusseaduse §-s 7419 lg 2 sätestatud minimaalmääras on kohtu arvates piisavaks mõjutusvahendiks menetlusaluse isiku R.R jaoks.

Katre Poljakova /allkiri/ Kohtunik