Court convicts defendant of physical abuse and imposes combined prison sentence.

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

22. oktoobril 2008.a. s Harju Maakohus koosseisus

kohtunik

Margot Mikler

sekretär

Moonika Rubizova

prokuröri abi Evelin Ansip

kaitsja

Veljo Viilol osavõtul arutatus lühimenetluse korras avalikul kohtuistungil kriminaalasja

N.V ik xxx, EV kodanik, põhiharidus, emakeel – eesti keel, ei tööta, elukoht xxx (viibib Vanglas), varem kohtulikult karistatud 9-l korral viimati

- 07.11.2007.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 263 p 3, § 68 lg 1 alusel tingimisi vangistusega 1 aasta 5 kuud 26 päeva katseajaga 1 aasta 6 kuud, väärteokorras karistatud 10-l korral, tõkend – vahistamine alates 15.08.2008.a.

süüdistuses KarS § 121 järgi

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus

Tuvastas:

N.V süüdistatakse selles, et tema 13.08.2008.a. kella 17.45 paiku s Pärnu mnt 11 asuvas

Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna kambriblokis lõi korduvalt käte ja jalgadega näo ja keha piirkonda samas kambris viibinud A W´t, põhjustades kannatanule füüsilsit valu ning verevalumeid kätele.

Seega N.V pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o. KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud N.V seletas, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi osaliselt mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei taotlenud.

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

Kannatanu A W´e ütlusi ja lisatud fotosid, et 13.08.2008.a. oli politseis kambris, kui tema kambrisse pandi talle tundmatu mees. Tema istus vaikselt nurgas, meesterahvas, kes kambrisse pandi hakkas eesti keeles õiendama. Tema ei öelnud meesterahvale midagi vastu. Millegipärast hakkas mees teda jalgadega peksma. Meesterahvas lõi teda korduvalt igale poole üle keha. Seejärel lõi mees rusikaga keha rinnapiirkonda, kui ka näo piirkonda. Ta ei osutanud vastupanu ega karjunud abi järele. Ta tundis löökide tulemusena füüsilist valu. Kusagilt verd tal ei jooksnud vaid rindkere valutas. Käte peal oli üksikud väiksed sinikad Nina peal oli kriimustus ja vasaku silma all verevalum, kuid need ei olnud peksmise tulemusena vaid kukkus ise (tl. 3 – 6);

Kriminaalasi nr.1-08-12384

Kiirabikaarti, millest nähtub, et A Wt oli pekstud politsei kambris ja tal tuvastati 13.08.2008.a. nina peal väike marrastus. (tl.7);

Tunnistaja M Viinamägi ütlusi, et olles tööl 13.08.2008.a. kambriblokis, toimetati kella 17.40 paiku kambriblokki alkoholijoobes N.V. Peale isiku läbivaatust ja käeraudade äravõtmist hakkas N.V lööma käte ja jalgadega kambris olevat A W . Löömine toimus kella 17.45 ajal ja seda ta nägi kaamerast. Ta kutsus A W kiirabi. (tl. 8 – 9);

Tunnistaja M Türki ütlusi, et olles tööl 13.08.2008.a. autopatrullis sai väljakutse 17.17 ajal

Lootsi 7, kus oli agressiivne isik, kes oli poes maganud ja hiljem turvatöötajatele vastupanu osutanud. Kinni peeti N.V, kelle toimetas politseiosakonda. Võttes kambris N.V-lt käerauad ära, läks N.V kallale teisele kambris olevale isikule, lüües teda mitu korda näo piirkonda nii käte kui jalgadega. (tl. 10 – 11);

Tunnistaja T – T Terestali ütlusi, et 13.08.2008.a. kell 16.30 siniste teksadega ja pruuni jopega isik magas ja oli alkoholi joobes №rde Centrum´i kaubanduskeskuses. Isiku keskusest välja juhatamisel osutas isik tugevat vastupanu. Turvaruumis hakkas isik uuesti turvatöötajatele vastu ja sõimas väga roppude sõnadega, isik lubas tagasi tulla kätte maksma (tl.12);

Kahtlustatava N.V ütlusi, et 13.08.2008.a. kella 16.00 paiku toodi teda politsei poolt

Kesklinna politseiosakonda.. Ta ei tahtnud kambrisse minna, kuna seal haises. Kambris oli kõhuli maas üks mees. Politseinikud panid ta ikkagi kambrisse ja ukse kinni. Teda häiris see mees ja ta lükkas meest kahe käega endast eemale. Mees ei teinud välja ja magas edasi, selle peale avasid politseinikud väljast poolt kambri ukse, tal väänati käed selja taha ja visati teise kambrisse. See mees ei teinud hääli, mis viitaks, et ta tundis valu, kui ta teda lükkas. Ta ei näinud sellel mehel mingeid nähtavaid vigastusi. Ta oli joobes ja mäletab ainult, et lükkas seda meest õlgadest kahe käega endast eemale. Sõnavahetust selle mehega tal ei olnud, ta ei tea kas ta oli isegi eestlane või venelane (tl. 19 – 20).

Kohus, kuulanud ära süüdistatava ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kannatanu ja tunnistaja ütlusi ning kiirabikaart, fotosid, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on N.V süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on N.V käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 järgi ettenähtud kuriteona, so kehalise väärkohtlemisena.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on kriminaalkorras varem karistatud 9-l korral, teo pani toime katseajal, isik ametlikult ei tööta. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohus seisukohale, et süüdistatavale mõistetav isiku vabadust piirav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele.

Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 180 lg 1; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 311; § 312; § 313 ja § 315 kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada N.V KarS § 121 järgi ja karistada teda 4 kuulise vangistusega.

Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 2 kuud ja 20 päeva.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 07.11.2007.a. otsusega mõistetud kandmata karistuse võrra, s.o. 1 aasta 5 kuud 26 päeva ja liitkaristuseks mõista 1 aasta

8 kuud ja 16 päeva vangistust.

Vastavalt KarS § 8 lg 1 eelvangistuses viibitud aeg N.V arvestada karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks lugeda 13 august 2008.a.

Välja mõista N.V-lt 6525 krooni sundraha ja kaitsja tasu summas 2430.80 krooni riigi tuludesse.

Väljamõistetud sundraha ja kaitsja tasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr

10220034800017 EÜP viitenumber 2800049764. Kviitungid esitada Harju Maakohtu kuriteokantseleile.

Asitõend – CD-R videosalvestusega – jätta kriminaalasja juurde.

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutisa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul

Margot Mikler Kohtunik