Estonian court denies early release on bail for a recidivist drug offender due to high re-offense risk.
Estonia (EE)
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe Harju County Court rejected Vadim Korotkov's application for conditional early release on electronic monitoring. Korotkov, a convicted drug trafficker serving a second sentence, argued for release while the prosecutor and prison authorities cited his three disciplinary offenses and high risk of re-offending. The court determined that his history of drug use and repeated violations made release unjustified and contrary to the purpose of the sentence.
Regesto Legislator
Generato dall'IAKarS § 76; KrMS § 426, 432, 383, 384: The court must weigh all personal circumstances and conduct during imprisonment; early release is denied if the individual poses a high risk of re-offending and violates the general aims of punishment.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IATesto completo
1-08-11897
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht 01.10.2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kohtuistung
Kohtuasja nr
1-08-11897
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Tõlk
Imbi Kangur- Popova
Prokurör Alice Simm
Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Vadim Korotkovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla
Süüdimõistetu Vadim Korotkov (ik: 37604030326; viibib Vanglas)
RESOLUTSIOON
Jätta Vadim Korotkov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
Vangla esitas 12.09.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava V. Korotkovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla.
Vadim Korotkov tunnistati süüdi Harju Maakohtu 05.02.2008.aasta otsusega KarS § 184 lg 2 p 2; § 424 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima üksikkaristusega ja mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistusaeg karistusaja hulka. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldati V. Korotkovi suhtes lisakaristust, võttes temalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6-kuuks.
Karistuse kandmise algus oli 12.03.2007.a ja lõpp on 11.03.2010.a.
V. Korotkovi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vanglas resotsialiseeriva tegevuse hõivatud ei ole olnud. Vangistuse jooksul on 3-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel asub elama ema ja õe juurde , töökoht on vabaduses olemas.
Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu V. Korotkovi vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega elektroonilise valve alla, kuna risk uueks kuriteoks on kõrge.
Vadim Korotkov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valve kohaldamisega tema suhtes.
Prokurör ei toeta vabastamist, kuna isik on kokku 3-korral kriminaalkorras karistatud, vabadusekaotuslikku karistust kannab 2. korda. Toimepandud kuritegu on suure ühiskonnaohtlikkusega, s.o narkootiliste aine suures koguses käitlemine. Ka varem on Vadim Korotkovi karistatud narkootiliste ainete käitlemise eest. Samuti tarvitab isik ise pikka aega narkootilisi aineid, mis on suur risk uue kuriteo toimepanemiseks. Vangistuse jooksul on toimepannud korduvaid (3) distsiplinaarrikkumisi, mis näitab seda, et isik ei suuda isegi kinnipidamisasutuses õiguskuulekalt käituda ega kehtestatud norme järgida.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et V. Korotkov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V. Korotkovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on kokku 3- korral kriminaalkorras karistatud, vabadusekaotuslikku karistust kannab 2. korda. Toimepandud kuritegu on suure ühiskonnaohtlikkusega, s.o narkootiliste aine suures koguses käitlemine. Ka varem on V. Korotkovi karistatud narkootiliste ainete käitlemise eest. Samuti tarvitab isik ise pikka aega narkootilisi aineid, mis on suur risk uue kuriteo toimepanemiseks. Vangistuse jooksul on toimepannud 3 distsiplinaarrikkumist, mis näitab seda, et isik ei suuda isegi kinnipidamisasutuses õiguskuulekalt käituda ega kehtestatud norme järgida.
Arvestades V. Korotkovi poolt toimepandud kuritegude raskust, arvukust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Kohtunik