Court denies early release for violent recidivist due to lack of rehabilitation and high risk.
Estonia (EE)
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe court denied Georgi Šubin's request for conditional early release from prison, citing his history of violent crimes and refusal to acknowledge guilt. While the prisoner demonstrated good behavior in custody, the prosecution and social services argued he lacked a stable home and posed a continued danger to society. The court ruled that his release would undermine public justice and that he had not made sufficient progress to warrant freedom before the sentence's expiration.
Regesto Legislator
Generato dall'IAKarS § 76; KrMS § 426 lg 2: Conditional early release is denied when the offender's criminal history, lack of rehabilitation, and continued risk to society outweigh the benefits of early release.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IATesto completo
1-08-11916
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht 26.09.2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung
Kohtuasja nr
1-08-11916
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Tõlk Imbi Kangur-Popova
Prokurör Kristi Rande
Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Georgi Šubini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu Georgi Šubin (ik: 36306083721; viibib Vanglas)
RESOLUTSIOON
Jätta Georgi Šubin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et Georgi Šubini vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 1 (ühe) aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
Vangla esitas 12.09.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava G. Šubini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
Georgi Šubin tunnistati süüdi Maakohtu 28.03.2005.a otsusega KarS § 177 lg 1; § 175; § 141 lg
2 p 1 järgi. KarS § 63 lg 2, § 64 lg 1 kohaselt loeti kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja mõisteti liitkaristuseks 7 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka.
Karistuse kandmise algus oli 28.03.2005.a ja lõpp on 08.01.2011.a.
G. Šubini kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuses on kinnipeetav on õppinud ja võtab osa „Convictuse“ tööst. Distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel soovib elama asuda Turvakodusse.
Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu G. Šubini vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna tal puudub elukoht ja lähedaste toetus. Kinnipeetav ei tunnista oma süüd, mistõttu on alust arvata, et ta ei suuda ka muuta oma käitumist ja loobuda kriminaalsest karjäärist.
G. Šubin taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
Prokurör ei toeta vabastamist, kuna isik on korduvalt karistatud analoogsete kuritegude – vägistamiste eest, oma tegusid ei tunnista ning leiab, et kannab karistust põhjendamatult. Seega ei ole teinud varasematest karistustest järeldusi ega ole ka suuteline neid tegema, eelneva käitumise põhjal on alust arvata, et vabaduses võib jätkata raskete isikuvastaste kuritegude toimepanemist, mistõttu tema vabastamine oleks ennatlik.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et G. Šubin tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik G. Šubini isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on korduvalt karistatud analoogsete kuritegude – vägistamiste eest, oma tegusid ei tunnista ning leiab, et kannab karistust põhjendamatult. Seega ei ole teinud varasematest karistustest järeldusi ega ole ka suuteline neid tegema, eelneva käitumise põhjal on alust arvata, et vabaduses võib jätkata raskete isikuvastaste kuritegude toimepanemist, mistõttu tema vabastamine oleks ennatlik.
Arvestades G. Šubini poolt toimepandud kuritegude raskust, asjaolusid ja arvukust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
Arvestades Georgi Šubini poolt toime pandud kuriteo raskust ning ärakandmata karistusaja pikkust leiab kohus, et KrMS § 426 lg 2 alusel võib G. Šubini vabastamist uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest.
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Kohtunik