Court grants conditional early release for a convicted prisoner who has served half his sentence and shows good behavior.
Estonia (EE)
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe court granted the conditional early release of Jaanus Laurits, who had served half of his eight-month sentence and remained law-abiding in prison. Both the prosecutor and defense attorney supported the request, citing the prisoner's low risk to society and strong family support upon release. Relying on Criminal Procedure Code sections 76 and 426, the judge approved the release with a one-year probation period and specific behavioral obligations.
Regesto Legislator
Generato dall'IAKarS § 76 lg 1 p 2; KrMS § 426, 432 lg 3: A court may grant conditional early release to a convicted person who has served half their sentence if they demonstrate low social danger and a high likelihood of future law-abiding conduct.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IATesto completo
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number 1-08-7405 Määruse koostamise koht ja kuupäev 12.juunil 2008 Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja Täitmiskohtunik Sekretär Anu Ernits Marge Ojaäär Taotluse sisu
Prokurör
Süüdimõistetu
Kaitsja
Süüdimõistetu Jaanus Lauritsa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimus Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ave Arnim Jaanus Laurits, isikukood 338809056017, Tartu Maakohtu 17.10.2007 kohtuotsusega karistatud KarS § 121, § 263 p 1,4, § 266 lg 1 järgi KarS § 64 lg 1, § 65 lg 2 kohaldamisega vangistusega 8 kuud 20 päeva. Vangistuse kandmise algus 26.11.2007, lõpp on 15.08.2008, seisuga 12.06.2008 – 15.08.2008 on ärakandmata vangistus 2 kuud ja 3 päeva Vandeadvokaat Sergei Politšev RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432 lg 3, 383, 384.
Määras: Jaanus Laurits, isikukood 338809056017 vabastada tingimisi ennetähtaegselt temale Tartu Maakohtu 17.10.2007 kohtuotsusega nr 1-07-12049 mõistetud vangistusest, millest seisuga 11.06.2008 on ära kandmata 2(kaks) kuud ja 3(kolm) päeva. Katseajaks määrata 1(üks) aasta. Katseaja algust arvestada kohtumääruse jõustumisest. Anda Jaanus Laurits katseajaks Pärnu Maakohtu Haapsalu Talituse ( asukoht Sadama
21 Haapsalu ) kriminaalhooldusametniku Rein Merila järelevalve alla. Kohustada Jaanus Lauritsat katseaja jooksul järgima KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid: Elama kohtu määratud elukohas xxxxxx xxxxxxxxxxxx Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks ja elu-, õppevõi töökoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 alusel panna Jaanus Lauritsale katseajaks kohustused: Mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume.
Osaleda kriminaalhooldusametniku poolt pakutud sotsiaalabiprogrammides. Asuda tööle või võtta end arvele tööhõivebüroos kahe nädala jooksul alates vabanemise päevast. Jaanus Laurits vabastada määruse jõustumisel.
Menetluskulud 330,40 krooni jätta riigi kanda. Määrus saata Jaanus Lauritsale, tema kaitsjale, prokurörile ja Viru Vanglale.
Määruse peale saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Viru Maakohtule.
Menetluse käik ja asjaolud 1.Karistus. Tartu Maakohtu 17.10.2007 kohtuotsusega karistati Jaanus Lauritsat KarS § 121, §
263 p 1,4, § 266 lg 1 järgi KarS § 64 lg 1, § 65 lg 2 kohaldamisega vangistusega 8 kuud 20 päeva. Vangistuse kandmise algus- 26.11.2007, lõpp- 15.08.2008 KarS § 76 lg 1 p 2 alusel tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus tekkis temal kui 2.astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isikul pärast 1/2 karistusaja ärakandmist. See tähtaeg saabus 26.05.2008. 2.Vangla iseloomustus. Süüdimõistetul ei ole vangistuse jooksul olnud ühtki distsiplinaarkaristust. Süüdimõistetu oskab konflikte vältida, nende tekkimisel eelistab lahendusi leida rahumeelselt. Sotsiaalsed oskused vastavad vanusele. Uute kuritegude sooritamise risk on suhteliselt madal. Lähedastega suhted head. 3.Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et Jaanus Laurits tuleks vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada: tal on soov ja tahe elada edaspidi seaduskuulekalt, omab teatud töökogemusi. Süüdimõistetul on vabanemisel kindel elukoht, on olemas tugiisikud - ema ja õde. 4.Süüdimõistetu Jaanus Laurits seletas kohtuistungil, et vabaduses asuks ta elama ema juures Hanila vallas Läänemaal. Võimalus on saada tööd, sest enne vanglasse minemist on ta töötanud. Vabanemine tingimisi ennetähtaegselt 1- aastase katseajaga oleks täiendav kontroll lisaks ta enda soovile kuritegudest hoiduda . Vanglas on ta lukustatud kambris oma soovil, et vältida võimalikke konflikte kaasvangidega. See on aga takistanud nii õppima kui tööle saamist. 5.Prokurör toetas süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vabastamise taotlust, kuna katseaeg ja sellega kaasnevate nõuete täitmine aitaks tagada süüdimõistetu edaspidist õiguskuulekat käitumist.
6. Kaitsja leidis, et taotlus süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks tingimisi tuleb rahuldada: ta ei ole ohtlik, mida kinnitavad nii vangla kui kriminaalhooldaja iseloomustused. 7.Kohtu seisukoht. Jaanus Laurits kannab karistust tahtlikult toime pandud 2.astme kuriteo eest. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus tekkis temal kui 2.astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isikul pärast 1/2 karistusaja ärakandmine - on täidetud. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus süüdimõistetu katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
Jaanus Laurits on kriminaalkorras karistatud 3 korda, kuid kannab esimest korda vangistust. Ta on vangistuse ajal käitunud õiguskuulekalt, vältinud teadlikult võimalikke konflikte. Ta on motiveeritud omandama vabanedes eriala ning asuma tööle. Tal on olemas kindel elukoht Läänemaal oma ema juures. Vangistuse ajal on ta säilitanud head suhted lähedastega. Vabanedes on tal ema ja õe moraalne ning materiaalne toetus. Nii vangla administratsioon kui kriminaalhooldusametnik leiavad, et tema ohtlikkus ühiskonnale on väike. Seda vähendaks kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, asuda tööle või õppima.
Nii prokurör kui kaitsja toetasid süüdimõistetu taotlust. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76 lg 1 p 2, lg 3, KrMS § 432 lg 3, § 426, rahuldab kohus süüdimõistetu Jaanus Lauritsa taotluse ja vabastab ta Tartu Maakohtu 17.10.2007 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata vangistuse (seisuga 12.06.2008 on see 2 kuud ja 3 päeva) kandmisest tingimisi enne tähtaega. Katseaja pikkuseks määrab kohus Jaanus Lauritsale 1 aasta. Katseaja algus arvestatakse kohtumääruse jõustumisest. Jaanus Laurits peab katseajal järgima KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid:
Elama kohtu määratud elukohas xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx. Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele.Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppevõi töökoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 alusel panna Jaanus Lauritsale katseajaks kohustused: Mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume.
Osaleda kriminaalhooldusametniku poolt pakutud sotsiaalabiprogrammides. Asuda tööle või võtta end arvele tööhõivebüroos kahe nädala jooksul alates vabanemise päevast. Jaanus Laurits vabastada määruse jõustumisel.
Täitmiskohtunik Anu Ernits