Court denies early release for recidivist serving sentence for drug-related crime committed during probation.
Estonia (EE)
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe court denied the conditional early release request for Aleksei Durnev, who is serving a sentence for a drug-related crime committed during his probation period. While the defense argued for release based on family support and education, the prosecutor and court emphasized his history of repeated offenses and current disciplinary issues. The court ruled that granting release would undermine public justice and violate the purpose of the sentence, mandating the full execution of the term.
Regesto Legislator
Generato dall'IAKarS § 76 lg 2; KrMS § 426, 432, 383, 384: A court must deny conditional early release when the offender committed the current crime during probation and exhibits a pattern of recidivism, as the state does not guarantee such release and the offender must serve the full sentence.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IATesto completo
1-08-5273
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
5. mai 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung
Kohtuasja nr
1-08-5273
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Tõlk Imbi Kangur-Popova
Prokurör Eneli Pau
Kaitsja Igor Sablonin
Kohtuasi Xxx Vangla esitatud materjalid Aleksei Durnevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla
Süüdimõistetu Aleksei Durnev (isikukood: 37501120242; viibib Xxx Vanglas)
RESOLUTSIOON
Jätta Aleksei Durnev tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
Xxx Vangla esitas 17.04.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksei Durnevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla.
Aleksei Durnev on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 3.11.2006.a kohtuotsusega KarS § 184 lg
2 p 2 järgi ja karistati teda 3 aasta ja 2-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 ja KarS § 76 lg 6 järgi suurendati mõistetud karistust 15.04.2004.a mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 10 kuu ja 11 päevase vangistuse võrra ja lõplikuks liitkaristuseks loeti 4 aastat ja 11 päeva vangistust.
Karistuse kandmise algus oli 21.03.2006.a ja lõpp on 1.04.2010.a.
Kinnipidamisasutuses Aleksei Durnevi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses õppis 12. klassis, kuid jättis pooleli. Seejärel asus keevitust õppima, kui loobus sellestki, ei tööta. Hetkel omab 1 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemisel naaseb elama oma ema juurde ja töökoht on vabaduses olemas.
Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega elektroonilise valve alla. Kinnipeetav vabastati 18.01.2006.a määrusega tingimisi enne tähtaega vangistusest ning juba 21.03.2006.a võeti ta jällegi samalaadse kuriteo sooritamise kahtlusega vahi alla ning 3.11.2006.a mõisteti Harju Maakohtu otsusega süüdi.
Aleksei Durnev taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valvega.
Prokurör ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, kuna kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud, käesoleval ajal kannab ta karistust narkokuriteo eest. Ka varem on ta samalaadse kuriteo eest karistatud. Kuriteo, mille eest ta vangistust kannab, pani toime katseajal, olles tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastatud. Ka kahtlustatakse teda selles, et ta on vanglas pannud toime uue kuriteo - narkootikumide tarvitamise. Kinnipeetav ei vasta ennetähtaegselt vabastamise tingimustele, tal on selgelt kriminaalne käitumismuster ja katseaeg ei motiveeri teda käituma seaduskuulekalt, mistõttu karistus tuleks kanda lõpuni.
Kaitsja taotleb isiku vabastamist tingimisi ennetähtaegselt, kuna tal on kõik tingimused vabastamiseks - nii elukoht kui ka lähedaste toetus.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et A. Durnev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Durnevi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud, käesoleval ajal kannab ta karistust narkokuriteo eest. Ka varem on ta samalaadse kuriteo eest karistatud. Kuriteo, mille eest ta vangistust kannab, pani toime katseajal, olles tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastatud. Ka kahtlustatakse teda selles, et ta on vanglas pannud toime uue narkootikumide tarvitamise kuriteo.
Arvestades A. Durnevi poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Kohtunik