Court denies conditional early release due to repeated criminal behavior and lack of trust in prisoner's reform.
Estonia (EE)
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe court rejected Kaupo Muminov's request for conditional early release from prison, citing his history of repeated offenses and a new serious crime committed while incarcerated. Although the prison administration and probation officer supported the release, the prosecutor and the court emphasized Muminov's unchangeable criminal pattern and lack of trust in his ability to reform. Consequently, the court ruled that the cumulative weight of his crimes and past punishments justified keeping him in custody until the full sentence is served.
Regesto Legislator
Generato dall'IAKarS § 76; KrMS §-dest 426, 432, 383, 384: A court may deny conditional early release when the prisoner's repeated criminal conduct and lack of trust in their ability to reform outweigh the benefits of early release.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IATesto completo
1-08-5256
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
5. mai 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kohtuistung
Kohtuasja nr
1-08-5256
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Prokurör Eneli Pau
Kohtuasi XxxVangla esitatud materjalid Kaupo Muminovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu Kaupo Muminov (isikukood: 37203290449; viibib XxxVanglas)
RESOLUTSIOON
Jätta Kaupo Muminov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
XxxVangla esitas 17.04.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Kaupo Muminovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
Kaupo Muminov on süüdi tunnistatud Tallinna Linnakohtu 7.05.2003.a kohtuotsusega KrK §
100 ja KrK § 139 lg 2 p 2 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetusk raskeimaga ning liitkaristuseks mõisteti 6 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvati tema eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka.
Harju Maakohtu 11.01.2007.a otsusega mõisteti Kaupo Muminov süüdi KarS § 330 järgi ja karistati rahalise karistusega 60 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o 3000 krooni.
Karistuse kandmise algus oli 30.08.2002.a ja lõpp on 30.08.2008.a.
Kinnipidamisasutuses Kaupo Muminovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses töötas „OÜ-s E “, hetkel ei tööta, osales AA-tugirühmas. Vangistuse jooksul on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel läheb elama xxx, töökoht on vabaduses olemas.
Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega, kuna tema karistusest vabanemiseni on jäänud alla poole aasta.
Kaupo Muminov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
Prokurör ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja viibinud ka vanglas, kuid see ei ole motiveerinud teda käituma seaduskuulekalt. Kinnipeetav on ka vangistuses toime pannud uue kuriteo. Viimane periood vabaduses oli natuke rohkem kui üks kuu ning siis pani toime raske eluvastase kuriteo. Kinnipeetava käitumine viitab selgelt sellele, et teda ei ole võimalik mõjutada seaduskuulekalt käituma, kuivõrd kriminaalne käitumismuster on talle omane ja karistus tuleks seega lõpuni kanda.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et K. Muminov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik K. Muminovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja viibinud ka vanglas, kuid see ei ole motiveerinud teda käituma seaduskuulekalt. Kinnipeetav on ka vangistuses toime pannud uue kuriteo. Viimane periood vabaduses oli natuke rohkem kui üks kuu ning siis pani toime raske eluvastase kuriteo. Kinnipeetava käitumine viitab selgelt sellele, et teda ei ole võimalik mõjutada seaduskuulekalt käituma, kuivõrd kriminaalne käitumismuster on talle omane ja karistus tuleks seega lõpuni kanda. K. Muminov on isik, kellele on mitmel korral mõistetud vabadusekaotuslik karistus. Sellest järeldub, et juba kantud vangistused ei ole olnud tema puhul piisavaks mõjutajaks teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest ei ole võimalik süüdlast tingimisi enne tähtaega vabastada.
Arvestades K. Muminovi poolt toimepandud kuritegude raskust, asjaolusid ja arvukust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Kohtunik