Court denies early release for recidivist drug offender citing lack of rehabilitation progress and public safety concerns.
Estonia (EE)
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe court rejected Vitali Šuvalov's application for conditional early release from prison. The defendant, a recidivist serving a sentence for drug-related crimes, had a new criminal case filed against him and failed to secure his mother's consent to move in with her. The court determined that his history of institutional misconduct and ongoing drug use demonstrated a lack of rehabilitation, making early release unjustified and contrary to the purpose of punishment.
Regesto Legislator
Generato dall'IAKarS § 76; KrMS § 426, 432, 383, 384: A court must deny conditional early release when the offender's criminal history, current conduct, and lack of rehabilitation efforts indicate a high risk of reoffending, thereby undermining public safety and the goals of the sentence.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IATesto completo
1-08-4734
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
15. aprill 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung
Kohtuasja nr
1-08-4734
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Tõlk Imbi Kangur-Popova
Prokurör Kristi Rande
Kohtuasi XxxVangla esitatud materjalid Vitali Šuvalovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu Vitali Šuvalov (isikukood: 37801170264; viibib XxxVanglas)
RESOLUTSIOON
Jätta Vitali Šuvalov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
XxxVangla esitas 03.04.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Vitali Šuvalovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
Vitali Šuvalov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 30.08.2006.a otsusega KarS § 184 lg 2 p 1, 2; § 418 lg 3 p 1, 2 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus raskema karistuse suurendamise teel, karistades vangistusega 4 aastat ja 3 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel loeti kantuks eeluurimisel vahi all viibitud aeg., ärakandmisele kuulub 4 aastat 2 kuud ja 19 päeva vangistust.
Karistuse kandmise algus oli 14.06.2005.a ja lõpp on 02.09.2009.a.
Kinnipidamisasutuses Vitali Šuvalovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on vangistuses töötanud OÜ S, hetkel ei tööta ega õpi. Kinnipeetava suhtes on algatatud uus kriminaalasi, kuna 21.12.2007.a tuvastati tal narkojoove. Vangistuse jooksul on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel läheb elama ema juurde ja töökoht on vabaduses olemas.
Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega, kuna on olemas suur tõenäosus, et kinnipeetav jätkab endist eluviisi. Samas ei ole kinnipeetava ema nõus, et poeg vabaneb tingimisi ennetähtaegselt ja asub elama tema juurde. Kuna kinnipeetava suhtes on alustatud uus kriminaalasi, siis on tema vabastamine ennatlik.
Vitali Šuvalov taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega.
Prokurör ei toeta ennetähtaegset vabastamist, kuna isik on varem karistatud, vanglas viibib 2. korda ning kannab karistust narkokuriteo eest. Analoogse kuriteo eest on ka varem karistatud, seega ei ole eelnevatest karistustest järeldusi teinud, omab kehtivaid karistusi režiimi rikkumise eest. Tarvitas ka vanglas narkootikume, mille kohta on alustatud kriminaalmenetlust, seega ei nähtu, et isik oleks asunud paranemise teele ning puuduvad ennetähtaegseks vabastamiseks eeldused.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et V. Šuvalov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V. Šuvalovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on varem karistatud, vanglas viibib 2. korda ning kannab karistust narkokuriteo eest. Analoogse kuriteo eest on ka varem karistatud, seega ei ole eelnevatest karistustest järeldusi teinud ning omab kehtivaid karistusi režiimi rikkumise eest. Tarvitas ka vanglas narkootikume, mille kohta on alustatud kriminaalmenetlust, seega ei nähtu, et isik oleks asunud paranemise teele ning puuduvad ennetähtaegseks vabastamiseks eeldused.
Arvestades V. Šuvalovi poolt toimepandud kuritegude raskust, arvukust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Kohtunik