Court denies early release on bail for recidivist serving sentence for serious violent crime attempt.
Estonia (EE)
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe court rejected Vitali Dmitrijev's application for conditional early release on electronic monitoring. The defendant, serving a 17-year sentence for multiple crimes including a recent attempt on a person's life during probation, argued he would return home and find work. The court denied the request because Dmitrijev is a first-time prisoner serving a sentence for a serious violent crime and has a history of prior convictions. The decision emphasized that early release would violate public justice norms and that the defendant must complete his full sentence.
Regesto Legislator
Generato dall'IAKarS § 76; KrMS §-dest 426, 432, 383, 384: The court must consider the gravity of the crime, the offender's character, and prior conduct when deciding on conditional early release, and may deny it if the individual's release would violate public justice norms or contradict the general aims of punishment.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IATesto completo
1-08-3959
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
1. aprill 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung
Kohtuasja nr
1-08-3959
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Prokurör Alice Simm
Kohtuasi Xxx Vangla esitatud materjalid Vitali Dmitrijevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla
Süüdimõistetu Vitali Dmitrijev (isikukood: 37412196017; viibib Xxx Vanglas)
RESOLUTSIOON
Jätta Vitali Dmitrijev tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
Xxx Vangla esitas 18.03.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava V. Dmitrijevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla.
Vitali Dmitrijev on süüdi tunnistatud Viljandi Maakohtu 16.12.1999.a otsusega KrK § 101 p 7, 8; § 139 lg 2 p 1, 2, 3; § 197 lg 2 p 2; § 144 lg 1 järgi. KrK § 40 lg 1 ja § 43 lg 31 alusel liideti mõistetud karistused osaliselt ning mõisteti kuritegude kogumi eest 17 aastat vabadusekaotust. KrK § 41 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele osaliselt Viljandi Maakohtu 28.02.1995.a otsusega mõistetud karistus ning lõplikuks karistuseks mõisteti 18 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas.
Karistuse kandmise algus oli 08.10.1998.a ja lõpp on 08.10.2016.a.
V. Dmitrijevi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses õppis, osales inglise keele kurstel ja töötab. Vangistuse jooksul on 1-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel naaseks elama ema juurde ning töökoha loodab vabaduses leida.
Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu V. Dmitrijevi vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna isik kannab karistust raskete isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest. Eelnevalt on teda 4-korral karistatud, kusjuures viimase kuriteo pani toime katseajal.
Vitali Dmitrijev taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valvega.
Prokurör ei toeta vabastamist, kuna isik on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, vabadusekaotuslikku karistust kannab 1.korda. Käesoleval hetkel kannab karistust raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest katseajal, mille eest on jäänud karistust kanda veel 8 aastat. Prokurör ei pea võimalikuks V. Dmitrijevi tingimisi ennetähtaegset vabanemist nii pikk aega enne karistusaja lõppu, sest ei oleks kooskõlas ühiskonnas kehtivate normide ja tavadega ning see riivaks teiste inimeste õiglustunnet.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et V. Dmitrijev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V. Dmitrijevi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, vabadusekaotuslikku karistust kannab 1.korda. Käesoleval hetkel kannab karistust raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest katseajal, mille eest on jäänud karistust kanda veel 8 aastat.
Arvestades V. Dmitrijevi poolt toimepandud kuritegude raskust, asjaolusid ja arvukust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Kohtunik