Court denies conditional early release due to repeated recidivism and prison disciplinary violations.
Estonia (EE)
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe court rejected Valentin Jelissejev's request for conditional early release from prison. The defendant, convicted of theft and fraud, had been repeatedly disciplined in prison and committed a new crime during his probationary period after a previous conditional release. The court determined that his history of recidivism and lack of reform made early release unjustified and contrary to the purpose of punishment.
Regesto Legislator
Generato dall'IAKarS § 76; KrMS § 426 lg 2: A court must deny conditional early release when the offender demonstrates a high risk of reoffending through repeated criminal conduct and severe disciplinary violations within the institution.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IATesto completo
1-08-3010
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
19. märts 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung
Kohtuasja nr
1-08-3010
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Tõlk Imbi Kangur-Popova
Prokurör Kristi Rande
Kohtuasi XxxVangla esitatud materjalid Valentin Jelissejevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu Valentin Jelissejev (isikukood: 38407223714; viibib XxxVanglas)
RESOLUTSIOON
Jätta Valentin Jelissejev tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et V. Jelissejevi vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 1 (ühe) aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
XxxVangla esitas 28.02.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava V. Jelissejevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
Valentin Jelissejev on süüdi tunnistatud Narva Linnakohtu 17.05.2005.a otsusega KarS § 263 p 1ja § 325 lg 2 p 3 järgi. KarS § 64 lg 1 mõisteti raskeima karistuse suurendamise teel liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Eelvangistuse aeg arvestati karistusaja hulka. Viru Ringkonnakohtu 17.02.2006.a määrusega jäeti muutmata Narva Linnakohtu 07.12.2005.a määrus, millega liideti Narva Linnakohtu 17.05.2005.a ja 27.04.2005.a otsuste järgi mõistetud karistused süüdimõistetu suhtes.
Karistuse kandmise algus oli 7.12.2005.a ja lõpp on 21.06.2010.a.
V. Jelissejevi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vanglas õpib 8. klassis, ei tööta. Vangistuse jooksul on rohkearvuliselt distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel läheb elama vanaema juurde , töökoha loodab vabaduses leida.
Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu V. Jelissejevi vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetav on varem 6-korral kriminaalkorras vabastatud, neist 3 korda vabastatud tingimisi katseajaga, kuid rikkus katseaja tingimusi.
Valentin Jelissejev taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
Prokurör ei toeta vabastamist, kuna isik on korduvalt karistatud, karistused ei ole mõju avaldanud siiani. Katseajal on pannud toime uue kuriteo, ka vanglas on rikkunud korda ja kümneid kordi karistatud distsiplinaarkorras. Seega isiku käitumist hinnates on kõrge risk, et jätkaks kuritegude toimepanemist.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et V. Jelissejev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V. Jelissejevi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on korduvalt karistatud, karistused ei ole mõju avaldanud siiani. Katseajal on toime pannud uue kuriteo, ka vanglas on rikkunud korda ja kümneid kordi karistatud distsiplinaarkorras. Seega isiku käitumist hinnates on kõrge risk, et jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist.
Arvestades V. Jelissejevi poolt toimepandud kuritegude raskust, asjaolusid ja arvukust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
Arvestades V. Jelissejevi poolt toime pandud kuritegude raskust ning ärakandmata karistusaja pikkust leiab kohus, et KrMS § 426 lg 2 alusel võib V. Jelissejevi vabastamist uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest.
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Kohtunik