Court dismisses appeal on civil claims in theft case, rejecting defendant's argument that used item value should be lower.
Estonia (EE)
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe Tallinn Court of First Instance dismissed the defendant's appeal against his conviction for theft and civil compensation orders. The defendant argued that the value of stolen items should be assessed based on their current used market price rather than the original purchase price. The court rejected this, ruling that the victim cannot be forced to buy a used item and that no significant depreciation was proven in this case.
Regesto Legislator
Generato dall'IAVõlaõigusseaduse § 132 lg 1; Kriminaalseadustiku § 199 lg 2: In theft cases, civil compensation is based on the cost to replace the item with a new equivalent, not the current used market value, unless significant depreciation is proven.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IATesto completo
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht
11. märts 2008. a, Tallinn
Kriminaalasja number 1-07-14271 Kohtukoosseis Paavo Randma, Malle Preimer ja Ivi Kesküla Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu M.I süüdistuses KarS § 199 lg
2 p-de 4, 5 järgi Apellatsiooni esitaja Süüdistatav M.I Resolutsioon
Jätta M.I apellatsioon kui ilmselt
põhjendamatu läbi vaatamata Edasikaebamise kord
Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna
Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
1. süüdi KarS § 199 lg 2 Harju Maakohtu 29. jaanuari 2008. a otsusega tunnistati M.I p-de 4, 5 järgi ja mõisteti talle karistuseks üks aasta vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võtta.
Kuriteoga põhjustatud kahju eest mõisteti süüdistatavalt välja järgmised summad: 2999kr M. K, 1699kr K. T, 4030kr T. P, 7490kr I, K, 3000kr P. M ja 4000kr S. O kasuks. M.I tunnistati süüdi kuues erinevas varguseepisoodis. Neist viiel korral oli varguse esemeks mobiiltelefon, ühel korral varastas ta käekoti koos seal olevate erinevate esemetega.
2. . Apellatsioonis ei vaidlusta Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni M.I süüdistatav kuritegude toimepanemist, kuid leiab, et liialt suured on välja mõistetud tsiviilhagid. Apellant leiab, et hetkeks, mil ta pani toime vaatluse all olevate esemete varguse, oli nende väärtus võrreldes esialgse poemaksumusega oluliselt vähenenud.
3. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooni väidetega, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.
4. Kriminaalkolleegium peab ilmselgelt ekslikuks apellatsioonis väljendatud arusaama, et kui isikult varastatakse teatud ese (käesoleval hetkel nt mobiiltelefon) ning see on teatud aja olnud juba kannatanu kasutuses, tuleb tekitatud kahju hindamisel võtta esmaselt aluseks analoogse kasutatud asja turuhind. Kriminaalkolleegium märgib esmalt, et ükski tarbeese ei maksa juba vahetult peale tema soetamist ning poest lahkumist sama palju, nagu tema eest maksti hetk tagasi eseme soetamisel. Seetõttu on iga eseme turuväärtus reeglina väiksem tema soetamishinnast. See aga ei tähenda, et juhul, kui isik on eset teatud aja vältel kasutanud ning see ese on isikult seejärel varastatud, oleks talle tekitatud kahju kehtiva turuhinna mõttes. Kannatanut ei saa sundida ostma apellandi arusaama kohaselt samaväärset kasutatud eset. Kasutatud eseme väärtus on seotud erinevate asjaoludega, seda iseäranis elektrooniliste esemete korral ning sõltub eelmise kasutaja hoolsusest, kasutamise iseärasusest jne. Tegemist on seega erinevate spetsiifiliste riskidega ning kannatanut ei saa sundida neid riske endale võtma. Tähele tuleb panna sedagi, et varastatud esemete hulka kuulusid ka kasutatud huule-ja silmapliiats, peite-ja huulepulgad jne, mille nn teiseskasutamine on üleüldse sisuliselt välistatud (isikut ei saa kohustada ostma kasutatud huulepulka).
5. Ka Võlaõigusseaduse (VÕS) § 132 lg 1 kohaselt tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab samaväärse uue asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele.
Seadus ütleb küll samas, et kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise oluliselt määramisel mõistlikult arvestada (VÕS § 132 lg 1 ls 2). Käesolevas kriminaalasjas ei ole tuvastatud varastatud esemete väärtuse olulist vähenemist, asjaolusid, mis seda tinginuks, ei esitata ka apellatsioonis.
Seetõttu leiab ringkonnakohus, et maakohus on tsiviilhagide rahuldamisel käitunud täielikult kooskõlas seadusega ning apellatsioonis esitatud väited on ilmselgelt põhjendamatud.
6. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 2 kohtukolleegium määras:
Jätta M.I apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
Paavo Randma
Malle Preimer
Ivi Kesküla