Court denies conditional early release for recidivist who failed rehabilitation requirements and showed no remorse.
Estonia (EE)
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe court rejected Deniss Rebo's application for conditional early release from prison, citing his history of three criminal convictions and failure to meet rehabilitation standards. Although Rebo was sentenced to three years, only two years and six months were to be served conditionally after a six-month immediate term, but he had previously violated control obligations and refused cooperation with a probation officer. The court determined that granting release would undermine public justice and contradict the general aims of punishment due to his lack of educational progress and employment during incarceration.
Regesto Legislator
Generato dall'IAKarS § 76; KrMS § 426, 432, 383, 384: Conditional early release is not guaranteed and requires assessment of the offender's character, past conduct, and compliance with control requirements; release is denied if the individual poses a significant risk to society or fails to demonstrate rehabilitation.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IATesto completo
1-08-2179
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
21. veebruar 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung
Kohtuasja nr
1-08-2179
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Tõlk Imbi Kangur-Popova
Prokurör Kati Miitra
Kohtuasi Xxx Vangla esitatud materjalid Deniss Rebo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu Deniss Rebo (isikukood: 38604132219; viibib Xxx Vanglas)
RESOLUTSIOON
Jätta Deniss Rebo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
Xxx Vangla esitas 13.02.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Deniss Rebo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
Deniss Rebo mõisteti süüdi Ida-Viru Maakohtu 10.05.2004.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7,
8 ja § 200 lg 2 p 7 järgi. KarS § 64 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 73 alusel kohtuotsust osaliselt täitmisele ei pööratud, vangistus 6 kuud pöörati koheselt täitmisele. Vangistus 2 aastat ja 6 kuud ei pöörata tingimisi täitmisele 18-kuulise katseaja jooksul, kui ta ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1, 2 ettenähtud kontrollnõudeid.
Ida-Viru Maakohtu 05.12.2005.a kohtumäärusega pöörati täitmisele Deniss Rebole Ida-Viru Maakohtu 10.05.2004.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7 ja 8; § 200 lg 2 p 7 järgi mõistetud ärakandmata karistus – 2 aastat ja 6 kuud vangistust.
Karistuse kandmise algus oli 24.11.2005.a ja lõpp on 24.05.2008.a.
D. Rebo kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud 1-korral. Vabanemisel läheb elama Kohtla- Järvele ja töökoha loodab vabaduses leida.
Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu D. Rebo vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetav oli juba kord määratud kriminaalhooldusele, kus ta keeldus tegemast koostööd kriminaalhooldusametnikuga ja eiras talle määratud kontrollnõudeid ja kohustusi.
Deniss Rebo taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
Prokurör ei toeta vabastamist. Isik on 3-korral kriminaalkorras karistatud, vangistust kannab teist korda. Deniss Rebot on karistatud eelnevalt ka tingimisi vangistusega, kuid kriminaalhooldaja sõnul eiras Deniss Rebo käitumiskontrolli nõudeid ning keeldus koostööst kriminaalhooldajaga. Hoolimata sellest, et isikul on 5 klassi haridust, ei ole ta vanglas viibitud 3 aasta jooksul õppima asunud. Samuti ei ole vangistuse ajal töötanud ega osalenud sotsiaalprogrammides, et vabanemiseks end ette valmistada.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu arvamused, leiab, et D. Rebo tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik D. Rebo isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on 3-korral kriminaalkorras karistatud, vangistust kannab teist korda. Deniss Rebot on karistatud eelnevalt ka tingimisi vangistusega, kuid kriminaalhooldaja sõnul eiras Deniss Rebo käitumiskontrolli nõudeid ning keeldus koostööst kriminaalhooldajaga. Hoolimata sellest, et isikul on 5 klassi haridust, ei ole ta vanglas viibitud 3 aasta jooksul õppima asunud. Samuti ei ole vangistuse ajal töötanud ega osalenud sotsiaalprogrammides, et vabanemiseks end ette valmistada.
Arvestades D. Rebo poolt toimepandud kuritegude raskust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Kohtunik