Court denies early release request for a recidivist robber due to high risk and lack of rehabilitation progress.
Estonia (EE)
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe court rejected the prisoner's application for conditional early release from prison. The defendant, convicted of robbery and previously sentenced for theft, had been disciplined 11 times while incarcerated and lacks legal grounds to reside in Estonia. The court determined that releasing him would violate public justice and fail to align with the general purposes of punishment.
Regesto Legislator
Generato dall'IAKarS § 76; KrMS §-dest 426, 432, 383, 384: A court must deny conditional early release if the prisoner poses a high risk of reoffending, demonstrates no genuine rehabilitation, and lacks the legal capacity to reside in the country.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IATesto completo
1-08-1514
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
18. veebruar 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung
Kohtuasja nr
1-08-1514
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Tõlk Imbi Kangur-Popova
Prokurör Kristi Rande
Kohtuasi Xxx Vangla esitatud materjalid Eriks Gindra tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu Eriks Gindra (isikukood: 37709230000; viibib Xxx Vanglas)
RESOLUTSIOON
Jätta Eriks Gindra tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
Xxx Vangla esitas 31.01.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Eriks Gindra tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
Eriks Gindra tunnistati süüdi Harju Maakohtu 25.10.2006.a otsusega KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja mõisteti karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust.
Karistuse kandmise algus oli 07.09.2005.a ja lõpp on 07.03.2009.a.
E. Gindra kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on vangistuse jooksul korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel soovib elama asuda ema juurde .
Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu E. Gindra vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetav on peale vanglast vabanemist Eesti Vabariigist väljasaadetav ning seega ei ole võimalik ennetähtaegse vabanemise korral E. Gindra suhtes kriminaalhooldust teostada.
Eriks Gindra taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
Prokurör on ennetähtaegse vabanemise vastu, kuna isik on karistatud raske varavastase kuriteo
– röövimise – eest. Varem karistatud ka varguse eest, st kuriteod on läinud asjaoludelt raskemaks, vangistuses viibimise ajal karistatud 11-korral distsiplinaarsüütegude eest, mis näitab, et isik ei suuda ka range järelevalve all õiguskuulekalt käituda, seega ei ole oma tegudega reaalselt üles näidanud, et on asunud paranemise teele. Ühtlasi puudub isikul seaduslik alus Eesti VR viibimiseks, puuduvad nii dokumendid kui ka elukoht, mistõttu ei oleks kriminaalhoolduse teostamine tema suhtes võimalik. Seega eeltoodut arvesse võttes on liialt suur risk, et kinnipeetav jätkab, nii oma ellusuhtumisest tulenevalt kui ka elatusvahendite saamiseks, kuritegude toime panemist.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud E. Gindra ja prokuröri arvamused, leiab, et E. Gindra tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik E. Gindra isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on karistatud raske varavastase kuriteo – röövimise – eest. Varem karistatud ka varguse eest, st kuriteod on läinud asjaoludelt raskemaks, vangistuses viibimise ajal karistatud 11-korral distsiplinaarsüütegude eest, mis näitab, et isik ei suuda ka range järelevalve all õiguskuulekalt käituda, seega ei ole oma tegudega reaalselt üles näidanud, et on asunud paranemise teele. Ühtlasi puudub isikul seaduslik alus Eesti VR viibimiseks, puuduvad nii dokumendid kui ka elukoht, mistõttu ei oleks kriminaalhoolduse teostamine tema suhtes võimalik. Seega eeltoodut arvesse võttes on liialt suur risk, et kinnipeetav jätkab, nii oma ellusuhtumisest tulenevalt kui ka elatusvahendite saamiseks, kuritegude toime panemist.
Arvestades E. Gindra poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Kohtunik