Court denies conditional early release due to repeated recidivism and alcohol-related crimes.
Estonia (EE)
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe court denied Igor Morin's request for conditional early release from prison, citing his history of five prior criminal convictions and repeated violations of probation. The prosecution argued that Morin's crimes have escalated in severity and that he committed offenses while intoxicated, posing a high risk of reoffending. Consequently, the court ruled that releasing him would undermine public justice and contradict the general purposes of punishment.
Regesto Legislator
Generato dall'IAKarS § 76; KrMS §-dest 426, 432, 383, 384: A court must deny conditional early release when the offender has repeatedly violated probation terms, committed new crimes during the probation period, and poses a significant risk to society.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IATesto completo
1-08-1526
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
18. veebruar 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung
Kohtuasja nr
1-08-1526
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Tõlk Imbi Kangur-Popova
Prokurör Kristi Rande
Kohtuasi XXXVangla esitatud materjalid Igor Morini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu Igor Morin (isikukood: 37110212277; viibib XXXVanglas)
RESOLUTSIOON
Jätta Igor Morin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
XXXVangla esitas 31.01.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Igor Morin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
Igor Morin tunnistati süüdi Ida-Viru Maakohtu 07.12.2004.a otsusega KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ja mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 74 alusel ei pööratud kohtuotsust täitmisele.
Viru Maakohtu 27.02.2006.a kohtumäärusega pöörati täitmisele Ida-Viru Maakohtu 07.12.2004.a kohtuotsus.
Karistuse kandmise algus oli 30.01.2006.a ja lõpp on 30.01.2009.a.
I. Morini kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav ei ole praeguse vangistuse ajal õppetöös osalenud. On avaldanud soovi tööle asuda, aga taotlust ei rahuldatud, kuna ei ole vabu töökohti. Vangistuse jooksul on 1-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel soovib elama asuda vanaema juurde , töökoha loodab vabaduses leida.
Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu I. Morini vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetav on 5-korral kriminaalkorras karistatud ja 1-korral sooritas kuriteo katseajal. Kinnipeetav on süstemaatiliselt rikkunud avalikku korda ja Alkoholiseadust, mistõttu ta ei sobi kriminaalhooldusele.
Igor Morin taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
Prokurör on ennetähtaegse vabanemise vastu, kuna isik on varem 5 korda kriminaalkorras karistatud, s.h varem karistusest vabastatud tingimisi katseajaga ja on uusi kuritegusid toime pannud katseajal. Seega kõige raskemal viisil on rikkunud katseaja tingimusi. Ühtlasi on tema kuriteod läinud kvalifikatsioonilt ja asjaoludelt raskemateks, kannab karistust raske varavastase kuriteo eest, varem karistatud ka varguste eest. Isikul on probleemid alkoholitarvitamisega, kuritegusid paneb toime joobes. Seega kõike eeltoodut arvestades on kõrge risk, et isik jätkab ka vabaduses kuritegude toimepanemist ja ei allu kriminaalhooldusele.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud I. Morini ja prokuröri arvamused, leiab, et I. Morin tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik I. Morin isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on varem 5 korda kriminaalkorras karistatud, s.h varem karistusest vabastatud tingimisi katseajaga ja on uusi kuritegusid toime pannud katseajal. Seega kõige raskemal viisil on rikkunud katseaja tingimusi. Ühtlasi on tema kuriteod läinud kvalifikatsioonilt ja asjaoludelt raskemateks, kannab karistust raske varavastase kuriteo eest, varem karistatud ka varguste eest. Isikul on probleemid alkoholitarvitamisega, kuritegusid paneb toime joobes. Seega kõike eeltoodut arvestades on kõrge risk, et isik jätkab ka vabaduses kuritegude toimepanemist ja ei allu kriminaalhooldusele
Arvestades I. Morini poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Kohtunik