Court dismisses appeal against speeding fine and license suspension due to lack of mitigating circumstances.
Estonia (EE)
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe court dismissed Taavo Veermets' appeal against a traffic fine and two-month license suspension for speeding. The defendant argued the penalty was too harsh and claimed negligence rather than intent, while the police contended he had a history of violations and failed to prove work-related necessity. The court ruled that inattention is not a mitigating factor and the evidence sufficiently established the violation and appropriate sentencing.
Regesto Legislator
Generato dall'IAVäärteomenetluse seadustiku § 123; Liiklusseaduse § 74-22 lg. 2, 4; Karistusseadustiku § 57: The court reviews factual and legal grounds of administrative decisions; inattention is not a mitigating circumstance for traffic violations, and the defendant bears the burden to prove statutory exemptions.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IATesto completo
4-07-7361
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt. kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht
01. veebruaril 2008.a. Tallinn Väärteoasja number 4-07-7361 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär,tõlk Jane Põldoja juuresolekul Kohtuistungi aeg
23. jaanuaril 2008.a. Väärteoasi Taavo Veermets kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse komissar Sirje Pai-Heldna otsusele väärteoasjas nr.2373,07,008553 16.11.2007.a. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Taavo Veermets kohtuvälise menetleja esindaja Helen Kommussar RESOLUTSIOON VTMS § 132 p 1– Jätta kaebus rahuldamata. Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse komissar Sirje Pai-Heldna otsus väärteoasjas nr.2373,07,008553 16.11.2007.a. jätta muutmata.
Kohtuotsus on kohtukantseleis kättesaadav alates 01. veebruarist 2008.a. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Riigikohtule kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel, teatades kassatsiooniõiguse kasutamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.
Kaebus on esitatud Põhja PP liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse komissar Sirje Pai- Heldna otsusele väärteoasjas nr.2373,07,008553 16.11.2007.a. , millega karistati Taavo Veermets’a liiklusseaduse § 74-22 lg.2 järgi rahatrahviga 35 trahviühiku suuruses summas s.o 2100.- krooni ja Liiklusseaduse § 74-22 lg.4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks
Rikkumine leidis aset 27. oktoobril 2007.a. kell 21.55. Harjumaal, Tallinn-Rannamõisa- Kloogaranna tee 6-l kilomeetril, kus isik juhtis mootorsõidukit kiirusega , mis ületas lubatud sõidukiiruse 22 km/h võrra, sõites kiirusega 75 +- 3 km/h Sellega rikkus Liikluseeskirja § 124 p.1 sätteid ja rikkumine on kvalifitseeritud LS § 74-22 lg.2 järgi. Taavo Veermets esitas kaebuse Harju Maakohtule Põhja PP liiklusjärelevalve osakonna otsusele väärteoasjas nr. 2373,07,008553 selle osalise tühistamise taotlusega . Kaebaja väitel tunnistab ta liikluseeskirja rikkumist, kuid määratud karistus on liiga karm. Isiku väitel arvas ta, et asula on lõppenud ning oli tema hooletus ,et ei märganud vastavaid liiklusmärke. Lisakaristuse kohaldamine ei ole kaebaja arvates mõistlik. Kaebuse motiividena on ära toodud ka asjaolu, nagu ei oleks seadme Stalker ATR SP007106 töökindlus tagatud, kuna seadme testimise aeg on 27.10. 2007.a. kell 7.00 ning see kellaaeg on kantud arvutiga, testimise kuupäev aga käsitsi kirjutatud, siis võib oletada, et tegelikult testimist sellel ajal ei toimunudki. Samuti on kahtlane, kas politseitöötaja oli oma üleväsimusest tingituna (kui politseinik oli ise testijaks hommikul kell 7.00, siis tema kinnipidamisel õhtul kell 21.55 oli politseiametnik tööl olnud 15 tundi.. Ka välistab juhilubade puudumine tal praktiliselt oma tööülesannete täitmise. Samuti pole kohtuväline menetleja arvestanud talle karistuse määramisel karistust kergendavate asjaoludega Kohtuväline menetleja -Põhja PP liiklusjärelevalve osakonna esindaja taotleb jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja on ka varasemalt rikkunud liikluseeskirja sätteid, teda on korduvalt väärteokorras karistatud ,kuid nendest karistustest ei ole isik mingeid järeldusi teinud.
Kohus, ära kuulanud kaebaja, kohtuvälise menetleja , tutvunud esitatud kirjalike materjalidega ja kõiki neid tõendeid kogumis hinnates, leidis, et Taavo Veermets kaebus ei kuulu rahuldamisele . Vastavalt väärteomenetluse seadustiku § 123 kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohtuvälise menetleja poolt on karistamisotsuse tegemise aluseks olnud liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, menetlusaluse isiku ütlused sündmuskohal, mille kohaselt isik ei eita kiiruse ületamise fakti, õiend isikut poolt väärtegude toimepanemise kohta. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ,kellel lasub tõendamiskohustus , on kogunud küllaldaselt tõendeid Taavo Veermets poolt väärteo toimepanemise kohta. Sellisteks tõenditeks on muuhulgas ka antud konkreetsel juhul isiku enda ütlused ,kes ei eita kiiruse ületamise fakti. Väärteoasja arutamisel ja karistuse otsuse tegemisel LS § 74²² lg.2 järgi on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud , menetlusõigust ja kaebaja õigusi ei ole rikutud. Menetlusaluse isiku poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud, karistus on määratud sellise rikkumise eest ettenähtud sanktsiooni (rahatrahv kuni 100 trahviühikut ) piires ning sama paragrahvi lg. 4 alusel on lisakaristusena ära võetud mootorsõiduki juhtimise õigus 2-ks kuuks. Isik ise põhjendab kiiruse ületamist sellega, et ei pannud tähele liiklusmärki. Ei rikkunud tahtlikult liikluseeskirja. Kohus leiab, et tähelepanematus sõiduki roolis on ohtlik nii sõidukijuhile endale ja kaasliiklejatele, seega ei saa tähelepanematus olla karistust kergendavaks asjaoluks. Ka ei ole kaebaja esitanud kohtule mingisuguseid tõendeid selle kohta, et juhtimisõigus on tingimata vajalik tööülesannete täitmisel. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga ja leiab, et menetlusaluse isiku puhul puuduvad KarS § 57 karistust kergendavad asjaolud.
Kohtunik