Legislator Giurisprudenza & Legislazione
1-06-2449\5 Generato dall'IA

Estonian Court of Appeal quashes murder conviction for failure to analyze evidence of repeated blows.

Numero d'incarto 1-06-2449\5
Autorità giudiziaria
Giurisdizione Estonia (EE)
Data della decisione
Esito del giudizio Respinto (Dismissed)

Sintesi Legislator

Generato dall'IA

The Court of Appeal quashed the first-instance murder conviction because the court failed to analyze evidence suggesting repeated blows rather than a single strike. The defendant admitted guilt but the prosecution argued the victim died from a single blow to the head. The court ruled that the medical evidence indicated multiple injuries, creating a reasonable doubt that the first-instance court ignored without justification.

Regesto Legislator

Generato dall'IA

KrMS § 2 p 4; KrMS § 337 lg 1 p 1; KrMS § 339 lg 2; KrMS § 341 lg 2: A criminal court decision must be quashed and remitted if the court fails to analyze relevant evidence or if the reasoning for its findings is not traceable from the evidence presented.

Parole chiave

Generato dall'IA
criminal procedure evidence analysis reasonable doubt murder conviction remitted for retrial repeated blows single act caso di rigore personale

Disposizioni normative citate

Generato dall'IA
KrMS § 2 p 4
Vastavalt KrMS § 2 p 4 kohaselt on üheks kriminaalmenetlusõiguse allikaks Riigikohtu lahendid.
KrMS § 337 lg 1 p 1
Kohtuotsuses sisalduvad järeldused vastavad kindlakstehtud tõenditele, otsus tuleb KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
KrMS § 339 lg 2
KrMS § 341 lg 2

Giurisprudenza citata

Generato dall'IA
Generato dall'IA

Ti chiedi come si applica questa sentenza alla tua fattispecie?

Analizza questa decisione insieme alla legislazione federale e cantonale, ai commentari e alla giurisprudenza successiva in Legislator AI.

Apri in Legislator →

Testo completo

1-06-2449

MÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg

Kohtukoosseis

Sekretär

Apelleeritud kohtuotsus

Apellant

Prokurör

Kaitsja

RESOLUTSIOON

EDASIKAEBUS

19. september 2006.a., Tallinn

Jüri Paap, Meelika Aava, Malle Preimer

Tatjana Derkatš

Harju

Maakohtu

01.06.2006.a. kohtuotsus J.V.

süüdistuses

süüdistatav J.V.

Natalja Vester

adv. Eva Rivis

Harju Maakohtu 01.06.2006.a. kohtuotsus J.V.i

süüdistuses tühistada ja saata kriminaalasi uueks

arutamiseks Harju Maakohtule teises koosseisus

Kohtumääruse peale võib kaevata Riigikohtule 10

päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu.

Asjaolud ja menetluse käik

Maakohtu otsusega tunnistati

J.V., , varem karistatud kriminaalkorras 4 korda, elukoht

süüdi KarS § 113 järgi, tema karistuseks mõisteti 6 aastat vangistust. Kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses, vähendati seda KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, ärakandmisele loeti 4 aastat vangistust, mida suurendati varasema karistuse kandmata osa võrra. Liitkaristuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti vangistus tähtajaga 5 aastat 1 kuu ja 29 päeva. Maakohtu otsuse kohaselt lõi J.V. ööl vastu 18.10.2005.a. korteris Tallinnas Puhangu tn. 8-38 tüli käigus käega näkku ja pea piirkonda oma elukaaslasele Lidija Siniajevale, tekitades selliselt kannatanule pea kinnise tömbi trauma, mille tõttu L.Siniajeva suri samal päeval sündmuskohal. Maakohtu otsuse kohaselt pandi see kuritegu toime kaudse tahtlusena, sest löök tabas elutähtsasse kehapiirkondapähe.

Ringkonnakohtu seisukoht

Käesolevat kriminaalasja arutas maakohtus lühimenetlusena, mille sisuks on, et kriminaalasi lahendatakse kriminaaltoimiku materjalide põhjal tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata. See menetluskord ei anna kohtule õigust jätta asjassepuutuvaid tõendeid uurimata. Toimiku lehtedel 219-220 oleva kohtuistungi protokolli kohaselt nõustus süüdistatav kriminaalasja sellises vormis arutamisega, tunnistas ennast talle esitatud süüdistuses süüdi ja kinnitas kohtueelsel uurimisel antud ütlusi. Ka kannatanu ei soovinud ütlusi anda. Menetlusosalised taotlusi ei esitanud, kohus omal initsiatiivil avaldas toimiku materjalid tervikuna. Vastavalt KrMS § 2 p 4 kohaselt on üheks kriminaalmenetlusõiguse allikaks Riigikohtu lahendid. Riigikohus on lugenud praktika, et kohus avaldab istungi käigus toimiku materjalid tervikuna, ilma neid konkreetselt nimetamata, ehkki kohtuotsuse tegemisel viidatakse kirjalikele materjalidele osaliseltebaõigeks ja kriminaalmenetlusõigust oluliselt rikkuvaks (nt.3-1-1-52-06). Kriminaalasja uurimise käigus on J.V. andnud ütlusi, et ta lõi L.Sinijajevat üks kord. Olenevalt konkreetsetest asjaoludest võib ühekordne löömine vastata näiteks hoopis KarS § 117 teokoosseisule. Tapetul on aga kindlaks tehtud kehavigastused, mis viitavad korduvale löömisele. Neile asjaoludele apelleeritud kohtuotsuses tähelepanu pole pööratud, tõendid on analüüsimata, ringkonnakohtul puudub võimalus hinnata tehtud järelduste õigsust. Selliselt ringkonnakohtu arvates ei vasta apelleeritud kohtuotsus nõudele, et tehtud järelduste ja siseveendumuse kujunemine peavad tõendite kajastamise ja analüüsi pinnalt olema arusaadav ja jälgitav. Ka sellise rikkumise on Riigikohus lugenud kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks. Vastavalt KrMS §-le § 339 lg 2 ja § 341 lg 2 kohaselt tuleb selline kohtuotsus tühistada ja saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Sellise lahendi tegemisel juhindub ringkonnakohus KrMS §-st 337 lg 2 p 2.

Kohtuotsuses sisalduvad järeldused vastavad kindlakstehtud tõenditele, otsus tuleb KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Jüri Paap Meelika Aava Malle Preimer