Legislator Giurisprudenza & Legislazione
4-12-2439/6 Generato dall'IA

Court partially dismissed appeal, voiding license suspension for speeding but upholding fine.

Numero d'incarto 4-12-2439/6
Autorità giudiziaria
Giurisdizione Estonia (EE)
Data della decisione
Esito del giudizio Parzialmente accolto (Partially Allowed)

Sintesi Legislator

Generato dall'IA

The court partially voided the traffic officer's decision, cancelling the one-month license suspension while maintaining the monetary fine. The defendant argued that the suspension was excessive given his guilty plea and lack of prior record, whereas the officer imposed the minimum penalty. The court ruled that since the defendant admitted guilt and showed remorse, the additional license suspension was unjustified and should be removed.

Regesto Legislator

Generato dall'IA

LS § 227 lg 2; LS § 227 lg 5 p 1: When a defendant admits guilt and expresses sincere remorse, the court may reduce the penalty and must void any additional license suspension imposed as a supplementary sanction.

Parole chiave

Generato dall'IA
traffic violation license suspension supplementary sanction admission of guilt proportionality principle speeding offense administrative penalty

Disposizioni normative citate

Generato dall'IA
LS § 227 lg 2
a otsusega LS § 227 lg 2 alusel määratud rahatrahv 160 (ükssada kuuskümmend) eurot 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest
LS § 227 lg 5 p 1
Tühistada LS § 227 lg 5 p 1 alusel lisakaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks.
LS § 15 lg 1 p 2
LS § 15 lg 1 p 2 järgi on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis.
KarS § 57 lg 1 p 3
Seega J.V esineb KarS § 57 lg 1 p 3 sätestatud karistust kergendav asjaolu, puhtsüdamlik kahetsus.
KarS § 15 lg 3
KarS § 15 lg 3 järgi on väärteomenetluses karistatav ka ettevaatamatu tegu.

Ti chiedi come si applica questa sentenza alla tua fattispecie?

Analizza questa decisione insieme alla legislazione federale e cantonale, ai commentari e alla giurisprudenza successiva in Legislator AI.

Apri in Legislator →

Testo completo

4-12-2439

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

27. juulil 2012. a Tartu, Kalevi 1 Väärteoasja number 4-12-2439 (2602,12,002990) kirjalikus menetluses Kohtunik Ene Muts Väärteoasi

J.V kaebus Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo vanemväärteomenetleja Vallo Tõnuvere 17.05.2012 üldmenetluses tehtud otsuse peale Kaebuse esitaja J.V isikukood: xxx, elukoht: XXXX Kohtuväline menetleja Lõuna Prefektuur RESOLUTSIOON juhindudes V™S § 120 lg 1 ja § 132 p 2

Tühistada kohtuvälise menetleja, Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo vanemväärteomenetleja Vallo Tõnuvere 17.05.2012. a üldmenetluses tehtud otsus osaliselt, lisakaristuse osas. Tühistada LS § 227 lg 5 p 1 alusel lisakaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks.

Muus osas jätta otsus muutmata, J.V tasuda kohtuvälise menetleja 17.05.2012. a otsusega LS § 227 lg 2 alusel määratud rahatrahv 160 (ükssada kuuskümmend) eurot 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest

Rahandusministeeriumi arvele nr. 221023778606 AS-s Swedbank, nr 10220034796011 SEB pangas, nr 17001577198 №rdea pangas või nr 333416110002 Danske pangas, viitenumber 10220112663817.

Rahuldada J.V kaebus. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Tartu Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule

30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Asjaolud.

J.V karistati Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo vanemväärteomenetleja Vallo Tõnuvere 17.05.2012. a üldmenetluses tehtud otsusega väärteoasjas 2602,12,002990 LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o. 160 eurot ja LS § 227 lg 5 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks.

Otsuse kohaselt J.V 21.04.2012.a kella 12:35 ajal Haaslava vallas, Tartu maakonnas, Tõrvandi-Roiu-Uniküla tee 11. km juhtis mootorsõidukit kiirusega 91+/- 7 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul 50 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 34 km/h.

J.V rikkus LS 15 lg 1 p 2, pannes sellega toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Liiklusjärelevalve kiirusemõõtmisseadme kasutamise protokolli 21. 04.2012 andmetel on J.V juhitud sõiduki kiirust mõõdetud 21.04.2012 kell 12:35 Haaslava vallas, Tõrvandi-Roiu-

Uniküla tee 11 km kasutades liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet JLS 38 Stalker II MDR AS

004337. Mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRSS-11/00038, kiiruseks mõõdetud 91+/- 7 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul 50 km/h. Ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui

7 km/h.

Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on J.V andnud ütlusi, et juhtis mootorsõidukit 50 km/h alas 91 km/h. Ta unustas kiirust jälgida. Karistusregistri andmetel on J.V kriminaalkorras karistatud 1-l korral. väärteomenetluses ei ole teda karistatud.

Kaebuse esitaja taotlus ja põhjendused.

01.06.2012. a esitas J.V kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse ja palub kohtuvälise menetleja otsusega lisakaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmise tühistamist. Kaebuse esitaja väidab, et kuna tema töökoht asub 15 km kaugusel kodukohast ja bussiliiklus on hõre, siis vajab ta töökohustuste täitmiseks B-kategooria juhiluba. Vastasel korral on oht kaotada töökoht. Kaebaja kahetseb oma tegu väga.

Kohtuvälise menetleja seisukoht.

Lõuna Prefektuur esitas kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvestanud asjaoluga, et sõiduki juhtimine sellise kiirusega kohas, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h, on üks raske liiklusalane rikkumine. Tegemist on enamohtliku väärteoga – sellise teoga seab juht raskelt ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Lisakaristuse kohaldamine konkreetse menetlusaluse isiku asjas omab nii erikui üldpreventiivset eesmärki.

Kohtu järeldused.

Kohus lahendab J.V kaebuse kohtuvälise menetleja 17.05.2012.a. otsuse peale kirjalikus menetluses V™S § 120 lg 1 alusel. Mõlemad kohtumenetluse pooled on oma seisukoha avaldanud ja nad ei soovi asja arutamist kohtuistungil.

Menetlusalune isiku väärtegu on tõendatud Süüd omaksvõtvad ütlused on tõendatud dokumentaalse tõendiga. Suuline ja kirjalikud tõendid tõendavad J.V poolt kiiruse ületamist mitte vähem kui 34 km/h. Mõõtetulemused on fikseeritud liiklusjärelvalve kiirusemõõtmisseadme kasutamise protokollis. Samuti on J.V menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis oma süüd tunnistanud. Mõõteseade oli testitud ja töökorras. Menetlusaluse isiku ütlustest järeldub teo toimepanemine ettevaatamatusest. KarS § 15 lg 3 järgi on väärteomenetluses karistatav ka ettevaatamatu tegu. Kohus ei tuvastanud süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Ka ei tuvastanud kohus menetlusnormide rikkumist väärteoasja kohtuvälises menetluses.

Liiklusseaduse (LS) § 50 lg 1 järgi peab juht järgima LS §-s 15 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust. LS § 15 lg 1 p 2 järgi on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis.

LS § 227 lg 2 järgi mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–

40 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. LS § 227 lg 5 p 1 järgi kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist LS § 227 lõikes 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni.

Kohtuväline menetleja on LS § 227 lg 2 rikkumise eest määranud LS § 227 lg 2 järgi kergemaliigilise karistuse keskmise määra lähedal ning lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmise minimaalses määras. Otsuses on märgitud, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik kahetseb toimepandud tegu. Seega J.V esineb KarS § 57 lg 1 p 3 sätestatud karistust kergendav asjaolu, puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. J.V on varem väärteomenetluses karistamata. J.V on karistatud kriminaalkorras tingimisi. Karistatud tegu ei ole seotud liiklusseaduse rikkumisega. Tingimisi karistusest vabastamisel määratud katseaja jooksul J.V õigusvastaseid tegusid toime pannud ei ole. Seega ei ole karistuse mõistmisel arvestatavaid varasemaid karistusi. Kuna tegemist on esimese liiklusalase rikkumisega on võimalik süüdlast mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest kergemaliigilise karistusega. Rahatrahvi määramisega keskmise määra lähedal on arvestatud nii üldkui eripreventiivseid asjaolusid. Kohtus karistust kergendava asjaolu ilmnemisel kergendab kohus süüdimõistetu olukorda ja tühistab lisakaristuse. Asjakohatu on J.V kaebuses esitatud väide sellest, et ta vajab juhtimisõigust töökohustuse täitmiseks, kuna töökoht asub kodukohast 15 km kaugusel. Juhtimisõigust vajava töökoha olemasolu või vajadus kasutada mootorsõidukit töökohta jõudmiseks ei ole lisakaristuse tühistamise põhjuseks. Eeltoodud kaebuses esitatud väide seab menetlusalusele isikule suurema hoolsuskohustuse liikluses liiklusseaduse järgimiseks.

Kohus teeb otsuse lähtudes V™S § 132 p 2, tühistab kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt, lisakaristuse osas.. Ene Muts kohtunik