Legislator Giurisprudenza & Legislazione
3-26-1261/7 Generato dall'IA

Court dismisses pension claim due to missing Estonian language and lack of standing under bilateral agreement.

Numero d'incarto 3-26-1261/7
Autorità giudiziaria
Giurisdizione Estonia (EE)
Data della decisione
Esito del giudizio Respinto (Dismissed)

Sintesi Legislator

Generato dall'IA

The Tallinn Administrative Court dismissed L.S.'s pension claim against the Social Insurance Institution for failing to submit the complaint in Estonian and failing to designate a recipient for service of process. The court ruled that the procedural defects prevented case review and that the claimant lacked standing because they resided in Crimea, which Estonia does not recognize as part of the Russian Federation. Consequently, the complaint was returned to the applicant, and the court noted that even if procedural issues were fixed, the claim would still fail due to the absence of a legal basis under the pension cooperation agreement.

Regesto Legislator

Generato dall'IA

HKMS § 121 lg 1 p 2; HKMS § 121 lg 2 p 1; A case where a complaint is returned if it is not in the official language of the court and the applicant fails to remedy defects within the deadline, or if the applicant lacks standing because they do not reside on the territory of either party to the relevant international agreement.

Parole chiave

Generato dall'IA
administrative complaint procedural defects language requirement standing to sue international agreement service of process pension claim nuova domanda di rendita d'invalidità

Disposizioni normative citate

Generato dall'IA
HKMS § 121 lg 1 p 2
Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel selle esitajale.
HKMS § 121 lg 2 p 1
HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
HKMS § 80 lg 1
HKMS § 81 lg 1 ls 1
või korraldab tõlkimise ise menetlusosalise kulul (HKMS § 81 lg 1 ls 1).
HKMS § 74 lg 4
kohtumenetluses advokaat, peab HKMS § 74 lg 4 kohaselt kohtu nõudmisel määrama Eestis
HKMS § 44 lg 1
puudumise tõttu ei ole kaebajal kaebeõigust (HKMS § 44 lg 1) ning kaebus kuulub
HKMS § 43 lg 2
loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).
HKMS § 175 lg 3
Kohus asendab määruse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

Giurisprudenza citata

Generato dall'IA
Generato dall'IA

Ti chiedi come si applica questa sentenza alla tua fattispecie?

Analizza questa decisione insieme alla legislazione federale e cantonale, ai commentari e alla giurisprudenza successiva in Legislator AI.

Apri in Legislator →

Testo completo

M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

26.06.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-1261

Haldusasi

L.S-i kaebus Sotsiaalkindlustusameti vastu seoses pensioni

määramisega

Menetlusosalised

Kaebaja – L.S

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada L.S-i kaebus.

2. Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Tallinna Halduskohtusse saabus 27.04.2026 L.S-i (kaebaja) venekeelne kaebus. Kaebus on

vaid sellisel määral arusaadav, et see on esitatud Sotsiaalkindlustusameti vastu seoses pensioni

määramisega. Kaebus on registreeritud haldusasjana nr 3-26-1261.

2. Kohus tegi 19.05.2026 määruse, millega jättis kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja 10

päeva määruse kättetoimetamisest arvates, et esitada eestikeelne kaebus koos eestikeelsete

lisadega ja teatada Eestis elav isik, kellele käesolevas haldusasjas menetlusdokumendid kätte

toimetada.

3. Kaebaja esitas 04.06.2026 ja 15.06.2026 kohtule venekeelsed e-kirjad.

4. Kohtu 19.05.2026 määrus toimetati kaebajale kätte 15.06.2026.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse

määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu

poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

6. Kohus selgitas 19.05.2026 määruses, et tulenevalt HKMS § 80 lg-st 1 toimub

kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. Kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus

või dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud päevaks esitajalt selle tõlget

või korraldab tõlkimise ise menetlusosalise kulul (HKMS § 81 lg 1 ls 1). Käesoleval juhul on

kaebus ja selle lisad esitatud vene keeles, mistõttu tuli kaebajal esitada kohtule eestikeelne

kaebus koos eestikeelsete lisadega.

7. Lisaks juhtis kohus tähelepanu sellele, et kui isikul puudub elukoht Eestis ja keda ei esinda

kohtumenetluses advokaat, peab HKMS § 74 lg 4 kohaselt kohtu nõudmisel määrama Eestis

elava isiku, kellele menetlusdokumendid kätte toimetada. Menetlusdokumentide

kättetoimetamine menetlusdokumentide vastuvõtmiseks volitatud isikule on võrdsustatud

menetlusdokumentide kättetoimetamisega menetlusosalisele endale. Kaebajal tuli määrata

Eestis elav isik, kellele saab käesolevas haldusasjas kaebajal nimel menetlusdokumendid kätte

toimetada.

8. Kaebuse puuduste kõrvaldamiseks oli aega 10 päeva arvates kohtu 19.05.2026 määruse

kättetoimetamisest. Kaebaja sai määruse kätte 15.06.2026. Seega tuli puudused kõrvaldada

hiljemalt 25.06.2026. Kaebaja ei esitanud tähtaegselt eestikeelset kaebust koos eestikeelsete

lisadega ega määranud Eestis elavat isikut, kellele saab käesolevas haldusasjas kaebaja nimel

menetlusdokumente kätte toimetada.

9. Eestikeelse kaebuse esitamata jätmine on puudus, mis takistab asja läbivaatamist, sest

kohtule jääb arusaamatuks, mida kaebaja täpselt nõuab ja mis asjaoludel ta kaebuse esitas.

Lisaks ei saa kohus kontrollida kaebuse vastavust HKMS §-s 37–39 sätestatud nõuetele. Kohus

ei saa lugeda puudust kõrvaldatuks kaebaja venekeelsete e-kirjadega.

10. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel selle esitajale.

Kaebusel on puudus, mida kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud ja

puudus takistab asja läbivaatamist.

11. Kohus märgib täiendavalt, et kuigi asja materjalid on võõrkeelsed, on kohtul alust arvata,

et tegemist on kaebusega, mille nõue tugineb Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni

pensionikindlustust käsitlevale koostöölepingule (vastu võetud 14.07.2011). Kaebuses on

korduvalt mainitud Eesti Vabariiki ja Venemaa Föderatsiooni, lisaks on viidatud kuupäevale

14.07.2011. Sarnaselt koostatud kaebused on varem esitatud näiteks haldusasjades nr 3-24-

2691, 3-24-1237 ja 3-23-2955. Kõigis eelnevalt nimetatud haldusasjades tagastati kaebus

HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Seega leiab kohus, et ka juhul, kui kaebaja oleks kõrvaldanud

kaebuse puudused, esineb alus kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

12. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

13. Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni pensionikindlustust käsitleva koostöölepingu

artikli 3 kohaselt kohaldatakse lepingut isikutele, kes elavad lepingupoolte territooriumitel ja

kes on lepingupoole kodanikud või kodakondsuseta isikud ning kelle suhtes kehtivad või on

kehtinud lepingupoolte õigusaktid, millele kohaldatakse lepingu artiklit 2. Kaebuses on kaebaja

elukohaks märgitud „Jalta, Krimmi Vabariik, Venemaa Föderatsioon“. Sama nähtub ka kohtule

saadetud ümbrikult. Seega elab kaebaja Krimmis. Kohus selgitab, et Eesti Vabariik ei ole

sarnaselt suurema osaga rahvusvahelisest kogukonnast tunnustanud Venemaa Föderatsiooni

poolt õigusvastaselt Ukrainalt annekteeritud Krimmi Autonoomset Vabariiki Venemaa

Föderatsiooni osana. Seega ei saa Krimmi poolsaarel elamist pidada elamiseks Venemaa

Föderatsiooni territooriumil. Kuivõrd kaebaja ei ela kummagi lepingupoole territooriumil, ei

ole ta vastavalt lepingu artiklile 3 käsitatav lepingu subjektina. Olukorras, kus kaebaja suhtes ei

saa kohaldada Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni pensionikindlustust käsitlevat

koostöölepingut, puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda enda suhtes lepingus sätestatud

haldusmenetluse läbiviimist või lepingu alusel pensioni määramist. Subjektiivse õiguse

puudumise tõttu ei ole kaebajal kaebeõigust (HKMS § 44 lg 1) ning kaebus kuulub

tagastamisele ka HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

2(3)

14. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel

loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

15. Kohus asendab määruse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

kohtunik

3(3)