Legislator Giurisprudenza & Legislazione
2-24-11722/19 Generato dall'IA

Civil court dismisses claim against wrong defendant where plaintiff fails to prove ownership of the animal causing damage.

Numero d'incarto 2-24-11722/19
Autorità giudiziaria
Giurisdizione Estonia (EE)
Data della decisione
Esito del giudizio Respinto (Dismissed)

Sintesi Legislator

Generato dall'IA

The court dismissed the plaintiff's claim for damages against the defendant, ruling that the plaintiff failed to prove the defendant was the owner or keeper of the animal involved in the traffic accident. Although police data suggested the defendant owned the animal, the plaintiff provided no convincing evidence to override official registry records or identify the specific animal in the photo. Consequently, the court found no legal basis for holding the defendant liable for the alleged rights infringement.

Regesto Legislator

Generato dall'IA

TsMS § 423 lg 2 p 1; Loomakaitseseadus § 3 lg 1: A court may dismiss a claim without examination if it is evident that the alleged infringement of rights could not have been committed by the named defendant based on the facts presented, provided the plaintiff's factual assertions are credible.

Parole chiave

Generato dall'IA
dismissal without examination wrong defendant liability animal ownership proof traffic accident damages civil procedure law spese del veicolo a motore assicurazione RC dei veicoli a motore incidente motociclistico

Disposizioni normative citate

Generato dall'IA
TsMS § 423 lg 2 p 1
TsMS § 423 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata mh juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.
Loomakaitseseadus § 3 lg 1
Loomakaitseseadus § 3 lg 1 sätestab, et käesoleva seaduse tähenduses on loomapidaja isik, kellele loom kuulub (loomaomanik) või kes tegeleb looma pidamisega rendivõi muu selletaolise suhte alusel loomaomanikuga.
TsMS § 168 lg 2
TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
TsMS § 173 lg 1
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
TsMS § 173 lg 4
Vastavalt TsMS § 173 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
TsMS § 174 lg 2
TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
TsMS § 174 lg 4
TsMS § 177 lg 2
TsMS § 178 lg 1
Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
TsMS § 426 lg 1
Kohus selgitab, et hagi läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle uuesti kohtusse (TsMS § 426 lg 1).
Generato dall'IA

Ti chiedi come si applica questa sentenza alla tua fattispecie?

Analizza questa decisione insieme alla legislazione federale e cantonale, ai commentari e alla giurisprudenza successiva in Legislator AI.

Apri in Legislator →

Testo completo

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus

Kohtu koosseis kohtunik Merike Varusk

Määruse tegemise aeg ja koht

22. juuni 2026, Tallinn

Tsiviilasja number 2-24-11722

Tsiviilasi

A. T. hagi R. R. vastu kahju hüvitamise nõudes

Menetlustoiming hagi läbi vaatamata jätmine, menetluskulude jaotus

Menetlusosalised ja esindajad nende hageja A. T. (isikukood XXX); hageja lepinguline esindaja advokaat Jana Kitter (Stabimer Õigusbüroo osaühing, e-post xxx); kostja R. R. (isikukood XXX); kostja lepinguline esindaja

E. R. (e-post XXX ) RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata hageja A. T. hagi R. R. vastu kahju hüvitamise nõudes.

2. Tagastada hagi koos selle lisadega hagejale.

3. Saata käesoleva määruse ärakiri menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta hageja kanda.

Edasikaebamise kord

2-24-11722 Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

I Asjaolud

1. Harju Maakohtu menetluses on A. T. hagi R. R. vastu kahju hüvitamise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt toimus 25.05.2024 Harjumaal, Saue vallas, Tuula külas, Külaristil liiklusõnnetus, milles osales mootorsõiduk MB E220 CDI riikliku registreerimismärgiga xxx ja pull. Liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis hagejale kahju summas 3900.90 eurot. Hageja on seisukohal, et politsei kontrollitud andmete kohaselt osutus looma omanikuks kostja R. R., kes ka ise politseile tunnistas, et tema loom on kadunud juba kaks päeva.

2. Kostja vaidleb hagile vastu ning on seisukohal, et liiklusõnnetuse toimumise ajal ei olnud kostja füüsilise isikuna ühegi veise omanik ega loomapidaja.

II Kohtumääruse põhjendused

3. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

4. Harju Maakohtu menetluses on A. T. hagi R. R. vastu kahju hüvitamise nõudes.

TsMS § 423 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata mh juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Loomakaitseseadus § 3 lg 1 sätestab, et käesoleva seaduse tähenduses on loomapidaja isik, kellele loom kuulub (loomaomanik) või kes tegeleb looma pidamisega rendivõi muu selletaolise suhte alusel loomaomanikuga. Käesolevas asjas tugineb hageja oma nõudes asjaolule, et kostja oli vaidlusaluse looma omanik või loomakasvataja ning vastutab sellest tulenevalt kahju eest. Hageja viitab muu hulgas politsei poolt fikseeritud andmetele, mille kohaselt on kostja tunnistanud looma enda omaks ning tegutsenud looma suhtes.

Kostja on kohtule esitanud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti vastuse, mille kohaselt ei olnud kostjal 25.05.2024 seisuga põllumajandusloomade registris registreeritud ühtegi põllumajanduslooma (12.05.2026 tõendi esitamine - Väljaminev kiri_AK_e_kiri). Kohus peab seda asjaolu usaldusväärseks registriandmetel põhinevaks tõendiks, mis kinnitab, et kostja ei olnud vaidlusalusel ajal registreeritud loomapidajaks.

2-24-11722

Hageja vastuväited tuginevad peamiselt politsei poolt edastatud informatsioonile ja kostja väidetavale käitumisele sündmuse ajal. Kohus leiab, et pelgalt politsei kirjalik teave või kostja väidetav ütlus sündmuskohal ei ole piisav omandiõiguse või loomapidaja staatuse tuvastamiseks ega muuda registrikandeid. Omandivõi pidamisõigus põllumajandusloomade suhtes ei teki ega lõppe selliste väidete alusel.

Kohus selgitas 06.05.2026 kohtuistungil hagejale võimalust esitada seisukoht ning vajaduse korral taotleda kostja asendamist, juhul kui ilmneb, et esitatud nõue ei ole õigustatud esitatud kostja vastu. Samuti anti hagejale tähtaeg oma seisukoha esitamiseks 22.05.2026 (06.05.2026 kohtuistungi protokoll 00:32:34).

Hageja ei ole vaatamata sellele esitanud taotlust kostja asendamiseks ega esitanud veenvaid tõendeid selle kohta, et kostja oleks olnud vaidlusaluse looma omanik või pidaja. Hageja poolt esitatud foto, millel väidetavalt on kujutatud vigastatud loom koos võimaliku kõrvamärgiga, ei võimalda üheselt tuvastada looma kuuluvust kostjale ega ümber lükata registriandmeid.

Seega, ka eeldades hageja esitatud faktiliste väidete paikapidavust selles osas, et kostja võis sündmuskohal loomaga tegeleda, ei tulene neist asjaoludest, et kostja oleks olnud looma omanik või pidaja ning vastutaks hagi aluseks oleva kahju eest.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja väidetud õiguste rikkumine ei ole esitatud asjaoludele tuginedes võimalik kostja poolt toime panduna ning hagi on esitatud ebaõige kostja vastu.

Kohus selgitab, et kui hageja on selgitanud välja, kes oli vaidlusaluse looma omanik või pidaja, on tal võimalik esitada uus hagiavaldus kohase kostja vastu, võttes ka arvesse, et hageja nõue ei ole käesolevalt aegunud.

5. Eelnevast tulenevalt jätab kohus läbi vaatamata A. T. hagi R. R. vastu kahju hüvitamise nõudes.

Kohus selgitab, et hagi läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle uuesti kohtusse (TsMS § 426 lg 1).

III Menetluskulude jaotus

6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

2-24-11722

Kohus jättis A. T.i hagi läbi vaatamata. Kuna tulenevalt TsMS § 168 lg-st 2 kannab hageja menetluskulud, kui kohus jätab hagi läbi vaatamata ja tagastab selle, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

IV Menetluskulude kindlaksmääramine

7. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Kohtu hinnangul kuulub kohaldamisele TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2, mis sätestavad, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik