Legislator Giurisprudenza & Legislazione
2-25-20466/9 Generato dall'IA

Court grants divorce by mutual consent where one spouse lacks Estonian residence for civil registry.

Numero d'incarto 2-25-20466/9
Autorità giudiziaria
Giurisdizione Estonia (EE)
Data della decisione
Esito del giudizio Accolto (Allowed)

Sintesi Legislator

Generato dall'IA

The court granted the plaintiff's divorce request, ordering the dissolution of the marriage registered in Saaremaa. While the civil registry office lacked jurisdiction due to the defendant's absence from Estonia, the court confirmed jurisdiction under EU Regulation 2019/1111 based on the plaintiff's residence. Both parties agreed the marital relationship had ended and could not be restored, leading to the divorce ruling.

Regesto Legislator

Generato dall'IA

Perekonnaseaduse § 64; § 65 lg 2; Euroopa Nõukogu määruse nr 2019/1111 art 3 lg a ptk 5: When one spouse lacks habitual residence in the Member State for civil registry purposes, the court of the other spouse's habitual residence has jurisdiction to grant a divorce if both parties agree the relationship has ended.

Parole chiave

Generato dall'IA
divorce jurisdiction civil registry limitation EU Regulation 1111 mutual consent divorce habitual residence requirement marital relationship breakdown cross-border divorce

Disposizioni normative citate

Generato dall'IA
Perekonnaseaduse § 64
Perekonnaseaduse § 65 lg 2
Perekonnaseaduse § 67 lg 1
Euroopa Nõukogu määruse nr 2019/1111 artikkel 3 lõik a punkt 5
Euroopa Nõukogu määruse nr 1259/2010 artikkel 5
Euroopa Nõukogu määruse nr 1259/2010 artikkel 8
TsMS § 173 lõik 1
TsMS § 173 lõik 2
TsMS § 164 lõik 1

Ti chiedi come si applica questa sentenza alla tua fattispecie?

Analizza questa decisione insieme alla legislazione federale e cantonale, ai commentari e alla giurisprudenza successiva in Legislator AI.

Apri in Legislator →

Testo completo

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Eve Grass

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. juuni 2026, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-25-20466

Tsiviilasi

Z.K hagi P.C vastu abielu lahutamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

Hageja Z.K, isikukood XXX

Kostja P.C ,

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Z.K hagi P.C vastu abielu lahutamiseks.

2. Lahutada Z.K ja P.C abielu, mis on registreeritud zzzzzz Saaremaa Vallavalitsuses.

3. Abielu lahutamisel jääb Z.K perekonnanimeks „Z.K“.

4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue

1.

27.11.2025 esitas hageja Z.K Pärnu Maakohtule hagi P.C vastu abielu lahutamise

nõudes. Hageja soovib poolte abielu lahutada, kuna pooltel abielulist kooselu enam ei ole,

kostja elab Z ning lõplik otsus abielu suhte lõpetamiseks toimus 2XXXXXXX. Kooselu ei

ole võimalik taastada. Abielu ei ole võimalik lahutada perekonnaseisuametis, kuna abikaasa

elab Z ja notari juures ei ole võimalik abielu lahutada, kuna abikaasal puuduvad

kaugtõestamise teel osalemiseks vajalikud dokumendid. Kohtuistungil jäi hageja esitatud

nõude juurde, kinnitades, et kooselu taastada ei soovi.

Kostja seisukoht

2. Kostja esitas 28.04.2026 kirjaliku seisukoha hagiavaldusele, milles teatab, et ta on

nõus abielu lahutamisega ning soovib, et kohus lahendaks asja kirjalikus menetluses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et

hagi kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 2 järgi abielu lahutatakse

kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või

kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Perekonnaseisuasutus ei ole pädev

abielu lahutamiseks olukorras, kus üks pooltest ei oma alalist elukohta Eestis (PKS § 64).

Vastavalt Euroopa Nõukogu määruse nr 2019/1111 artikli 3 lõike a) punktile 5 on käesoleva

abielulahutuse asi Eesti Vabariigi kohtu alluvuses ja lahendatakse Pärnu Maakohtus

vastavalt hageja alalisele elukohale XXXXX. Vastavalt Euroopa Nõukogu 10.08.2016

määruse nr 1259/2010 artiklitele 5 ja 8 kohaldatakse käesolevas menetluses Eesti Vabariigi

õigust. Pooled ei ole esitanud kohtule vastuväiteid kohtualluvuse ja kohaldatava õiguse

suhtes.

4. Kohus, olles ära kuulanud hageja ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et

hageja nõue poolte abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja on

esitanud kohtule Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud abielu tõendi nr 1-2025/10374,

mille kohaselt poolte vaheline abielu on sõlmitud ZZZZ Saaremaa Vallavalitsuses (dtl 2-3).

5. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult

lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on

alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Pooled on kohtule kinnitanud, et nende

abielulised suhted on lõppenud. Hageja selgitas kohtule, et ta ei soovi enam abieluliste

suhete taastamist, need on lõppenud kultuuriliste ja usuliste erinevute tõttu. Kostja on

kirjalikult selgitanud, et tal ei ole vastuväited hageja nõudele ning palub kohtul abielu

lahutada. Seega kohus on tuvastanud, et poolte abielulised suhted on lõppenud ning on alust

arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi.

6. Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena

menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus.

Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg

1 järgi kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Nimetatud sätte

alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Kuivõrd menetluskulud jäävad poolte endi

kanda, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eve Grass

kohtunik