Legislator Giurisprudenza & Legislazione
2-26-6015/5 Generato dall'IA

Tartu Court dismisses child support claim due to lack of jurisdiction under EU Regulation 4/2009.

Numero d'incarto 2-26-6015/5
Autorità giudiziaria
Giurisdizione Estonia (EE)
Data della decisione
Esito del giudizio Respinto (Dismissed)

Sintesi Legislator

Generato dall'IA

The Tartu Court of First Instance dismissed the plaintiff's claim for reduction of child support, ruling that the court lacked jurisdiction. The defendants reside outside Estonia and explicitly objected to the case being heard in Tartu, making the child's habitual residence the proper venue. Consequently, the court declined to accept the case, directing the plaintiff to file the claim in the jurisdiction where the children currently live.

Regesto Legislator

Generato dall'IA

TsMS § 70; Council Regulation (EC) No 4/2009: Jurisdiction over child support obligations belongs to the courts of the member state where the child has their habitual residence, excluding cases based solely on nationality.

Parole chiave

Generato dall'IA
child support jurisdiction Council Regulation 4/2009 habitual residence cross-border family law court competence objection to jurisdiction plaintiff's claim dismissal cambiamento di dimora

Disposizioni normative citate

Generato dall'IA
TsMS § 70
TsMS § 70 lõike 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal
TsMS § 75
TsMS § 371
juhindudes TsMS § 371 lg 1 p 1 ja määruse artiklist 3, menetlusse võtmata.
TsMS § 372
TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab
TsMS § 168
TsMS § 168 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda.
Council Regulation (EC) No 4/2009 Article 3
juhindudes TsMS § 371 lg 1 p 1 ja määruse artiklist 3, menetlusse võtmata.
Council Regulation (EC) No 4/2009 Article 5

Giurisprudenza citata

Generato dall'IA
Case C-400/13 and C-408/13
Haagi 23. novembri 2007 protokolli art 3
Haagi 23. novembri 2007 protokolli art 3 sätestab üldreegli, et ülalpidamiskohustuse suhtes
Generato dall'IA

Ti chiedi come si applica questa sentenza alla tua fattispecie?

Analizza questa decisione insieme alla legislazione federale e cantonale, ai commentari e alla giurisprudenza successiva in Legislator AI.

Apri in Legislator →

Testo completo

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Merili Ratasepp

Määruse tegemise aeg ja koht

11. mai 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-26-6015

Tsiviilasi

R.N hagi Q.F C.D, C.D ja Z.U vastu elatise

vähendamiseks

Menetlustoiming

hagi menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja R.N (isikukood xxxxxxxxxx; viibimiskoht

xxxxxxxxxxxx, XXX)

Kostja Q.F C.D (isikukood XXX )

Kostja II C.D (isikukood XXX)

Kostja III Z.U (isikukood XXX)

Kostjate I-III seaduslik esindaja I.F (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast R.N hagi Q.F C.D, C.D ja Z.U vastu elatise

vähendamiseks.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada määrus kätte hagejale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. R.N (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi Q.F C.D, C.D , Z.U , A.Y ja I.O vastu

elatise vähendamiseks. Tartu Maakohus eraldas 8. aprilli 2026. a määrusega tsiviilasjast 2-26-

6015 iseseisvasse menetlusse R.N hagi A.Y ja I.O vastu elatise vähendamiseks ning

edastas R.N hagi A.Y ja I.O vastu elatise vähendamiseks Pärnu Maakohtule, kuivõrd

lapsed elavad Pärnu maakonnas.

2. Hagiavaldusest nähtub, et Q.F C.D, C.D , Z.U elavad koos emaga xxxxx. Laste ema on

kohtule kinnitanud, et elab lastega xxxxx ning ei nõustu hagi lahendamisega Tartu

Maakohtus.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et R.N hagi Q.F C.D, C.D ja Z.U vastu elatise vähendamiseks tuleb jätta

menetlusse võtmata, kuna Tartu Maakohus ei ole pädev asja lahendama.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lõike 1 kohaselt avalduse saanud kohus

kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule.

Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Kohus on tuvastanud, et

kostjate elukoht on xxxxx.

5. TsMS § 70 lõike 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal

võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lõike 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti

kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse

kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 70

lõikele 4 kohaldatakse TsMS-is rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut üksnes

ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või järgmistes Euroopa Liidu määrustes:

3) nõukogu määrus (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste

tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (ELT L 007,

10.01.2009, lk 1–79).

Nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste

tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (edaspidi

määrus) artikli 3 järgi on liikmesriikides ülalpidamiskohustuste küsimustes pädevad

otsustama: a) selle riigi kohtud, kus on kostja alaline elukoht; või b) selle riigi kohtud, kus on

õigustatud isiku alaline elukoht; või c) kohus, mis on kohtu asukohariigi õiguse kohaselt

pädev menetlema perekonnaseisu käsitlevaid kohtuasju, kui ülalpidamiskohustust käsitlev asi

on nendega seotud, välja arvatud juhul, kui kohtualluvuse aluseks on üksnes ühe poole

kodakondsus; või d) kohus, mis on kohtu asukohariigi õiguse kohaselt pädev menetlema

vanemlikku vastutust käsitlevaid kohtuasju, kui ülalpidamiskohustust käsitlev asi on nendega

seotud, välja arvatud juhul, kui kohtualluvuse aluseks on üksnes ühe poole kodakondsus.

Ülalpidamiskohustuste osas peaks pädevus kuuluma sellele kohtule, mis tagab eriti tiheda

seose selle paigaga, kus on ülalpidamist saama õigustatud isiku alaline elukoht (Euroopa

Kohtu 18.12.2014 otsus asjades C-400/13 ja C-408/13, p 36).

Haagi 23. novembri 2007 protokolli art 3 sätestab üldreegli, et ülalpidamiskohustuse suhtes

kohaldatakse ülalpidamist nõudma õigustatud isiku (lapse) asukoha riigi õigust.

Määruse nr 4/2009 art-st 5, et Eesti kohus saanuks vaidluse lahendada, kui kostja oleks

osalenud menetluses ilma kohtualluvuse vastuväidet esitamata. Kostja on avaldanud kohtule,

et ei ole nõus asja menetlemisega Tartu Maakohtus.

6. Seega, kuna käesoleval juhul kostjate kui õigustatud isikute alaline elukoht xxxxx

Vabariigis ning kostjad ei ole nõus asja menetlemisega Tartu Maakohtus, on hagi pädev läbi

vaatama xxxxx kohus. Eesti kohtul selleks pädevus puudub. Seetõttu jätab kohus hagi,

juhindudes TsMS § 371 lg 1 p 1 ja määruse artiklist 3, menetlusse võtmata. Kohus selgitab

hagejale, et hageja saab esitada hagi alaealiste laste vastu üksnes selle riigi kohtule, kus

alaealised lapsed elavad.

7. TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab

selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

8. TsMS § 168 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Merili Ratasepp

kohtunik