Court resumes debt claim after bankruptcy suspension ends and dismisses it due to bankruptcy proceedings.
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe court ordered the resumption of civil proceedings that had been suspended due to the debtor's bankruptcy filing. Although the procedural grounds for suspension vanished when the bankruptcy declaration was made, the court dismissed the plaintiff's debt claim because bankruptcy proceedings now govern the creditor's rights. Consequently, the court allocated litigation costs equally between the parties as an exception to the general rule.
Regesto Legislator
Generato dall'IATsMS § 361 lg 1; PankrS § 43 lg 2: Upon resumption of civil proceedings after a bankruptcy declaration, the court must dismiss the claim if it was filed before the declaration and the matter falls within the scope of the bankruptcy proceedings.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IAGiurisprudenza citata
Generato dall'IADecisioni correlate
Generato dall'IATesto completo
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Triin Niinemets
Määruse tegemise aeg ja koht
17. aprill 2026, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-25-10089
Tsiviilasi
Bondora AS hagi P.H
vastu võlgnevuse
väljamõistmiseks
Menetlustoiming
menetluse uuendamine, hagi läbivaatamata jätmine
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Bondora AS, registrikood 11483929; lepinguline
esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg;
kostja P.H , isikukood XXX; pankrotihaldur H.N.
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Uuendada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-10089.
2. Jätta Bondora AS hagi P.H vastu võlgnevuse väljamõistmiseks läbi vaatamata.
3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Määrus toimetada kätte pooltele.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu
kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale
kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1. Bondora AS (hageja) esitas 26. juunil 2025 Pärnu Maakohtule hagi P.H (kostja) vastu
võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus edastas hagi kohtualluvusel Harju Maakohtule 9.
septembril 2026. 20. oktoobril 2025 võttis Harju Maakohus hagi menetlusse ning kohustas
kostjat hagile vastama 21 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest, 1. detsembril 2025
edastas Harju Maakohus asja kohtualluvusel menetlemiseks Tartu Maakohtule.
2. Kostja esitas 4. veebruaril 2026 kohtule taotluse menetluse peatamiseks maksejõuetusavalduse
esitamise tõttu. Kohus peatas menetluse 5. veebruaril 2026.
3. 16. aprillil 2026 esitas pankrotihaldus H.N kohtule P.H pankrotiteate, mille kohaselt Tartu
Maakohus kuulutas 15. aprilli 2026 määrusega tsiviilasjas nr 2-25-19295 välja P.H pankroti 15.
aprillil 2026 kell 16.30 ja nimetas pankrotihalduriks H.N.
KOHTU SEISUKOHT
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 361 lg 1 kohaselt uuendab kohus peatunud või
peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse
peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Menetlus loetakse uuendatuks TsMS § 361 lg
3 tulenevalt uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega. TsMS § 361 lg 4 järgi jätkub
uuendatud menetlus sealt, kus see pooleli jäi.
5. Kostja pankrotihaldur esitas 16. aprillil 2026 kohtule teate kostja pankroti väljakuulutamisest 15.
aprillil 2026 kell 16.30. Seega on ära langenud menetluse peatamise alused. Lähtudes eeltoodust
ning juhindudes TsMS § 361 lg-st 1, uuendab kohus peatatud menetluse.
6. TsMS § 423 lg 3 alusel võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul.
Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 2 järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse
seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. PankrS § 43 lg 2 sätestab, et kui
enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu või
kaebus võlgniku suhtes tehtud avalik-õigusliku rahalise nõude kohta käiva haldusakti peale,
mille kohta ei ole veel tehtud lahendit, jätab kohus nõude või kaebuse läbi vaatamata, välja
arvatud rahalise karistuse või konfiskeerimise või selle asendamise määramise otsustamine
kriminaalmenetluses ning elatise kohustuse nõue tsiviilkohtumenetluses, samuti kaebus
väärteoasjas mõistetud rahatrahvi kohta. PankrS § 43 lg 2 lähtub põhimõttest, et võlgniku
pankroti väljakuulutamise järgselt lahendatakse võlausaldajate nõudeid puudutavad vaidlused
pankrotiseaduses sätestatud korras toimuvas nõuete tunnustamise menetluses.
7. Kohtumenetlus käesolevas tsiviilasjas on alanud enne kostja pankroti väljakuulutamist.
Kohtumenetluse esemeks on varaline nõue kostja vastu ning kostja suhtes on välja kuulutatud
pankrot 15. aprillil 2026 kell 16.30. Kuna kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas otsust teinud, jätab
kohus hagi PankrS § 43 lg 2 ja TsMS § 423 lg 3 alusel läbi vaatamata. PankrS § 44 lg 1 järgi
pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõuded võlgniku
vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. Seega saab hageja oma nõudeõigust teostada
pankrotimenetluse raames.
8. PankrS § 43 lg 3 sätestab, et kohus taastab hageja avalduse alusel käesoleva paragrahvi lõikes 2
nimetatud menetluse, kui kõrgema astme kohus on pankrotimääruse tühistanud ja on jõustunud
määrus, millega pankrotiavaldus on jäetud rahuldamata, samuti juhul, kui pankrotimenetlus on
pärast pankroti väljakuulutamist lõppenud raugemise tõttu.
9. Vastavalt TsMS § 173 lg-tele 1, 2 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus
tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
10. PankrS § 431 lg 3 järgi kui kohus jätab nõude PankrS § 43 lg-s 2 sätestatud juhul läbi vaatamata,
jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda, kui kohus ei otsusta teisiti. Tegemist on
erinormiga menetluskulude jaotamise kohta, mis annab kohtule kaalutlusruumi otsustada teisiti
vastavate asjaolude olemasolul (vt Tallinna Ringkonnakohtu 20. mai 2022 määrus tsiviilasjas nr
2-21-118175, p 11). Kohus on seisukohal, et õige ja õiglane on jätta poolte menetluskulud poolte
endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis ei ole vaja neid rahaliselt
kindlaks määrata.
11. Kohus selgitab hagejale, et hagejal on õigus taotleda hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamist
(TsMS § 150 lg 1 p 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
kohtunik