Estonian court dismisses defendant's default defense and allows bank's loan claim against non-responding borrower.
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe court granted Swedbank AS's default claim against defendant X, who failed to respond to the lawsuit. Although the defendant was served via official publication, the court ruled that the plaintiff's factual allegations were accepted as admitted under the Civil Procedure Code. The court further confirmed the loan's validity by verifying the lender's responsible lending practices and the defendant's creditworthiness.
Regesto Legislator
Generato dall'IATsMS § 407 lg 1; TsMS § 436 lg 2: When a defendant fails to respond to a claim served by publication, the court may accept the plaintiff's allegations as admitted and base its decision solely on the evidence presented.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IAGiurisprudenza citata
Generato dall'IATesto completo
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
(Tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Meelis Eerik
Otsuse tegemise aeg ja koht
09.04.2026.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-16039
Tsiviilasi
Menetlusosalised
Swedbank AS-i hagi Xi vastu võla nõudes
Hageja Swedbank AS (registrikood 10060701), esindaja Liis Võsa
Kostja X (isikukood XXX, elukoht teadmata)
Hagihind
3849,13 eurot
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista Xilt Swedbank AS-i kasuks laenulepingust nr 23-031088-AL tulenev
võlgnevus kokku summas 3535,51 eurot.
3. Välja mõista Xilt Swedbank AS-i kasuks viivis põhinõudelt (3089,85 eurolt) määras
11,900% aastas alates 26.09.2025 kuni põhinõude täitmiseni.
4. Otsus kuulub viivitamata täitmisele.
Menetluskulude jaotus
5. Menetluskulud jätta Xi kanda.
6. Välja mõista Xilt Swedbank AS-i kasuks põhjendatud ja vajalik menetluskulu 455
eurot (riigilõiv).
7. Välja mõista
Xilt
väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust
kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse §
113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.
Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus teatada apellatsioonkaebuse esitamise soovist Harju Maakohtule 30 päeva jooksul
alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult
teatavakstegemisest.
Kostjal on õigus teatada kaja esitamise soovist Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates
tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada
30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud
täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud
nõuetele ning sellele tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel
tuleb tasuda riigilõivu. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt
hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.
Kohtuotsuse põhjendused
TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada
hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on
määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte
välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited
kostja poolt omaksvõetuks.
Kostjale on hagimaterjalid kättetoimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja
hagiavaldusele ei vastanud.
TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus,
tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja on järginud
vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus selgitab, et
kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist
(Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17). Krediidiandja on teostanud päringud
registritesse ning hinnanud kostja krediidivõimet kostjalt saadud informatsiooni ja kostja
pangakonto väljavõtte alusel. Krediidiandja jõudis järeldusele, et arvestades krediidisumma suurust,
on kostja krediidivõimeline ning kostjal on võimekus tasuda krediiti igakuiste osamaksetena. Kohtu
hinnangul oli kostja võimeline tagastama laenu vastavalt lepingule. Kohus leiab, et krediidiandja ei
ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus rahuldab sellisel kujul hagiavalduse.
/allkirjastatud digitaalselt/
Meelis Eerik
Kohtunik