Legislator Giurisprudenza & Legislazione
2-26-6390/2 Generato dall'IA

Court dismisses claim for back alimony because the plaintiff is not the entitled child and lacks standing.

Numero d'incarto 2-26-6390/2
Autorità giudiziaria
Giurisdizione Estonia (EE)
Data della decisione
Esito del giudizio Respinto (Dismissed)

Sintesi Legislator

Generato dall'IA

The court dismissed the plaintiff's claim for back alimony, ruling that the plaintiff lacks standing as the entitled party is the adult child, not the parent. Although the child is now an adult, the court held that the child must independently pursue the claim rather than the parent, even for periods when the child was a minor. Consequently, the court refused to accept the case for proceedings and ordered the plaintiff to bear the litigation costs.

Regesto Legislator

Generato dall'IA

TsMS § 371 lg 2 p 2; A parent cannot file a claim for back alimony on behalf of an adult child because the child is the proper party entitled to the support and must act independently once reaching majority.

Parole chiave

Generato dall'IA
back alimony claim standing of plaintiff adult child support litigation costs civil procedure law parental duty procedural dismissal residenza abituale del minore

Disposizioni normative citate

Generato dall'IA
TsMS § 371 lg 2 p 2
TsMS § 371 lg 2 p 2 esimese alternatiivi kohaselt võib kohus jätta hagi menetlusse
TsMS § 202 lg 1 ja 2
TsMS § 202 lg 1 ja 2 tulenevalt tsiviilkohtumenetlusteovõimeline ning peab ise kaitsma oma
TsMS § 168 lg 1
TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
Perekonnavadus § 97 p 2

Giurisprudenza citata

Generato dall'IA
Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-35-16 p 21
puhul (vt nt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-35-16 p 21, kus on märgitud, et „tagasiulatuv
Generato dall'IA

Ti chiedi come si applica questa sentenza alla tua fattispecie?

Analizza questa decisione insieme alla legislazione federale e cantonale, ai commentari e alla giurisprudenza successiva in Legislator AI.

Apri in Legislator →

Testo completo

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Tanel Pürn

Kohtujurist

Katrin Kiirend-Pruuli

Määruse tegemise aeg ja koht

27.03.2026, Valga kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-26-6390

Tsiviilasi

I.N-i hagi A.W vastu tagasiulatuva elatise

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: I.N (isikukood XXX,)

Kostja: A.W (isikukood XXX,

Laps, kelle ülalpidamiseks elatist nõutakse: P.X

(isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi menetlusse võtmata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

MENETLUSE KÄIK

1. I.N (hageja) esitas 19.03.2026 Tartu Maakohtule hagi A.W (A.W, kostja) vastu

tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks perioodil 23.06.2025 kuni 17.02.2026. Hagiavalduse

päises oli hagejaks märgitud I.N ning I.N märkis hagis, et „Asjaolu, et laps on nüüd

täisealine, ei välista tagasiulatuva elatise väljamõistmist. Hageja palub kanda väljamõistetud

elatis otse lapse pangakontole, kuna laps on nüüd täisealine ning elatis on mõeldud lapse

vajaduste katmiseks.“

Hagi asjaoludest nähtub, et hageja ja kostja ühine laps P.X sai xx.xx.xxxx täisealiseks. Laps

elas alguses X juures ning alates 23.06.2025 kolis elama X juurde ja hiljem elas vanematest

eraldi. Laps töötas õpingute kõrvalt ning kasutas enda ülalpidamiseks enda teenitud tulu.

Kostja täitits enda ülalpidamiskohustust äärmiselt minimaalselt ning G. K. tekkis enda

elatamiseks rahaliste vahendite puudujääk.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

2. Ehkki hagiavaldus on esitatud mõningaste puudustega, ei pea kohus praegu põhjendatuks

määrata tähtaega hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks.

3. TsMS § 371 lg 2 p 2 esimese alternatiivi kohaselt võib kohus jätta hagi menetlusse

võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole I.N-i õiguste rikkumine võimalik, mistõttu ei ole hagi

esitatud I.N-i kui hageja õiguste ja huvide kaitseks. I.N ei ole hagi esemeks oleva õigussuhte

pooleks. Elatise nõudes on hagejaks laps ise ning see kehtib ka tagasiulatuva elatise nõude

puhul (vt nt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-35-16 p 21, kus on märgitud, et „tagasiulatuv

elatisenõue on lapse nõue vanema vastu“.) Seega ei ole I.N-i õiguseid rikutud ja tema ei ole

ka hagi esitamiseks õigustatud isik.

Elatise nõudmise hagi saab esitada P.X, mitte tema X. Kuni laps on alaealine, saab tema nimel

elatishagi kohtule esitada lapsevanem kui tema seaduslik esindaja. Hagejaks on sellisel juhul

ikkagi laps ise, kuid lapsevanem esindab teda menetluses.

P.X sai XX.XX.XXXX täisealiseks, mistõttu on ta tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 ja

TsMS § 202 lg 1 ja 2 tulenevalt tsiviilkohtumenetlusteovõimeline ning peab ise kaitsma oma

õigusi ja huve. X ei ole täisealise lapse seadusjärgset esindusõigust isegi siis, kui nõue

puudutab perioodi, mil laps oli alaealine.

4. Kohus selgitab, et kehtiva perekonnaseaduse § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud

saama ka laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe

tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

5. I.N-il võiks olla nõue A.W vastu üksnes siis, kui ta oleks G. K. ülalpidamiseks täitnud

omapoolse ülalpidamiskohustuse ning seejärel andnud G. K. ülalpidamist ka A. K.langeva osa

eest. Sellisel juhul oleks I.N täitnud A. K. kohustuse ning saaks esitada tagasinõude. Praegu

selliseid asjaolusid aga kohtu ette toodud ei ole. Vastupidi, hagi asjaoludest nähtub, et P.X

pidas ennast ise üleval, kuna mõlemad vanemad andsid talle ülalpidamist vajalikust

väiksemas ulatuses. Seega ei ole I.N täitnud ülalpidamiskohutust A. K. eest ning ka sellel

alusel A.K. vastu nõuet esitada ei saa.

6. Kuna I.N on esitanud kohtule hagi talle mittekuuluva nõude sissenõudmiseks, on tegemist

perspektiivitu hagiga. Seega keeldub kohus I.N-i hagi § 371 lg 2 p 2 esimese alternatiivi

alusel menetlusse võtmast.

7. TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kuna kostja pole

menetluses osalenud, kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Pürn

kohtunik