Legislator Giurisprudenza & Legislazione
3-24-2668/24 Generato dall'IA

Tartu Court dismisses asylum seeker's claim for compensation for abandoned personal belongings.

Numero d'incarto 3-24-2668/24
Autorità giudiziaria
Giurisdizione Estonia (EE)
Data della decisione
Esito del giudizio Respinto (Dismissed)

Sintesi Legislator

Generato dall'IA

The court dismissed the asylum seeker's appeal against the district court's decision to reject their claim for compensation for abandoned personal belongings. The lower court found that the city's provision of voluntary shelter services did not create a duty to safeguard items, and the applicant failed to prove their belongings were lost or damaged. Consequently, the court held that the applicant's distress was not an intense infringement warranting compensation.

Regesto Legislator

Generato dall'IA

HKMS § 151 lg 2 p 1; § 121 lg 2 p 21: A claim for compensation for non-material and material damage may be dismissed if the right infringed is weakly intense and the outcome is improbable, as voluntary service providers generally lack liability for client belongings absent specific contractual duties.

Parole chiave

Generato dall'IA
asylum seeker compensation abandoned personal belongings voluntary shelter services non-material damage claim duty of care liability administrative appeal dismissal intense infringement test necessità di cure mediche

Disposizioni normative citate

Generato dall'IA
HKMS § 151 lg 2 p 1
HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui
HKMS § 121 lg 2 p 21
HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle
HKMS § 203 lg 2
halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).
HKMS § 201 lg 4
HKMS § 104 lg 5 p 3
HKMS § 175 lg 3
Kaebaja isikuandmete kaitseks tuleb HKMS § 175 lg 3 alusel määruse avaldamisel
Generato dall'IA

Ti chiedi come si applica questa sentenza alla tua fattispecie?

Analizza questa decisione insieme alla legislazione federale e cantonale, ai commentari e alla giurisprudenza successiva in Legislator AI.

Apri in Legislator →

Testo completo

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tanel Saar, Kaire Orion

Määruse tegemise aeg ja koht

30.03.2026, Tartu

Haldusasja number

3-24-2668

Haldusasi

X.X.-i kaebus TARTU LINNa tegevusega (varjupaika

jäänud asjade äraviskamisega) tekitatud varalise ja

mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 29.01.2026 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – X.X.

Vastustaja – TARTU LINN

RESOLUTSIOON

1. Jätta X.X.-i määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 29.01.2026 määrus

muutmata.

2. Asendada avaldatavas ringkonnakohtu määruses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas 24.09.2024 Tartu Halduskohtule taotluse, milles palus mitte lasta Tartu

Varjupaigal tema asju ära visata või asjad tühja sotsiaalkorterisse paigutada või hüvitada

kahju 4000 eurot. Taotluse kohaselt asuvad kaebaja riided, köögitarbed ja tehnika Tartu

Varjupaigas. Tartu Varjupaik teatas, et kaebaja peab hiljemalt 30.09.2024 asjad Tartu

Varjupaiga laost ära viima või need visatakse ära. Tartu Halduskohus tõlgendas taotlust

hüvitamiskaebusena ja esialgse õiguskaitse taotlusena.

2. Tartu Halduskohus jättis 15.10.2024 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Määrus jõustus 05.11.2024.

3. Tartu Halduskohtu võttis 11.11.2024 määrusega kaebuse menetlusse.

4. Tartu Halduskohus jättis 29.01.2026 määrusega kaebuse läbi vaatamata. Määruse

põhjendused:

1) Kaebaja taotles varjupaigateenuse pakkumisel tekitatud mittevaralise ja varalise kahju

hüvitamist. HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui

3-24-2668

pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lg-s 2 sätestatud

asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle

esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt

on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

2) Mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamine on ebatõenäoline. Kaebajale ei

kaasnenud TARTU LINNale etteheidetava tegevusega mõne muu õigushüve rikkumist

RVastS § 9 lõike 1 tähenduses ning sellest tulenevalt on mittevaralise kahju hüvitamise

kaebuse edulootused vähesed. Ka ei saa TARTU LINNale etteheidetavaid tegevusi pidada

kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Esiteks on TARTU LINNa pakutav varjupaigateenus

vabatahtlik. Teiseks ei ole vastustaja kaebaja varjupaika jäänud asju ära visanud.

3) Kaebajale pole varalist kahju tekitatud, kuna vastustaja ei ole kaebaja varjupaika jäänud

asju ära visanud. Kaebaja ja TARTU LINNa vahel sõlmitud sotsiaalmajutuslepingust ja

sotsiaalmajutusteenuse kodukorrast ei ilmne, et teenuse osutaja vastutaks teenuse saaja

isiklike asjade eest. Eelnevat arvestades on varalise kahju hüvitise väljamõistmine

ebatõenäoline.

4) Riigilõiv 147 eurot jääb kaebaja kanda.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. X.X. esitas 30.01.2026 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu

29.01.2026 määrus ning teha tühistatud osas määrus, millega rahuldada määruskaebus, jätkata

menetlust haldusasjas nr 3-24-2668 ning saata asi tagasi samale halduskohtule menetluse

jätkamiseks. Alternatiivselt, kui ringkonnakohus leiab, et kaebuse läbi vaatamata jätmine oli

põhjendatud, siis tagastada kaebajale riigilõiv summas 147 eurot. Määruskaebuse

põhjendused:

1) Kohus ei uurinud, mis kaebaja asjadest on saanud, vaid lähtus vastustaja paljasõnalistest

väidetest. Kohus ei põhjendanud, millele tuginedes leiab, et vastustaja ei ole asju varjupaigast

ära visanud ning kaebajale ei ole varalist kahju tekkinud. Toimiku materjalidest nähtuvalt ei

ole halduskohus ligi 2 aasta jooksul ühtegi menetlustoimingut teinud.

2) Kaebaja on olnud 2 aastat ja 6 kuud teadmatuses ning stressis sellest, mis tema asjadest on

saanud ja seetõttu on tal tekkinud suured hingelised valud ja kannatused, mida ei saa pidada

väheintensiivseks riiveks. Samuti ei saa kohtuga nõustuda selles, et edulootused on vähesed,

kuna kohus ei uurinud, mis asjadest on saanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

7. Tartu Halduskohus jättis 29.01.2026 määrusega kaebuse läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p

1 ja § 121 lg 2 p 21 alusel. Halduskohus leidis, et TARTU LINNale etteheidetavaid tegevusi ei

saa pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks, kuna TARTU LINNa pakutav

varjupaigateenus on vabatahtlik ja vastustaja ei ole kaebaja varjupaika jäänud asju ära

visanud. Samuti ei ilmne kaebaja ja TARTU LINNa vahel sõlmitud sotsiaalmajutuslepingust

ja sotsiaalmajutusteenuse kodukorrast, et teenuse osutaja vastutaks teenuse saaja isiklike

asjade eest. Seega on hüvitamiskaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).

Kaebaja ei ole määruskaebuses esitanud ühtegi väidet, mis annaks aluse eeltoodud osas

halduskohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohtule ei nähtu, et halduskohus oleks kaebuse

tagastanud valesti.

3-24-2668

8. Kaebaja väidab, et kohus ei uurinud, mis kaebaja asjadest on saanud, vaid lähtus vastustaja

paljasõnalistest väidetest. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtu uurimiskohustus ei ole

piiramatu. TARTU LINN selgitas 27.11.2024 vastuses halduskohtule, et vastustaja ei ole

kaebaja varjupaika jäänud asju ära visanud ning kohtul puudus põhjus linna selgitustes

kahelda. Lisaks sellele teatas TARTU LINN haldusasjas nr 3-24-2624, et on nõus X.X.-ile

olulisi asju varjupaigas hoiustama kuni tema vanglast vabanemiseni. Selleks tuli X.X.-il

hiljemalt 30.09.2024 varjupaigale teada anda, milliseid asju ta soovib alles hoida. X.X. aga

varjupaigaga ühendust ei võtnud ega öelnud, milliseid asju ta soovib hoiustada. Olukorras,

kus kaebaja ise vaidluse lahendamisele kaasa ei aita, ei pea ka kohus rohkem asjade

olemasolu kontrollima. Täiendava kontrollimise vajadus tekib ainult siis, kui kaebaja seab

vastustaja väited põhjendatult kahtluse alla, näiteks nimetab konkreetse asjaolu, millest

tulenevalt tal kahtlus tekkis. Hetkel on kaebaja väited paljasõnalised ja põhjendamata.

9. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus jättis õigesti tasutud riigilõivu tagastamata. HKMS §

104 lg 5 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata,

välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 151 lg 1 p 2 või 3 või lg 2 alusel. Käesoleval

juhul jättis halduskohus kaebuse läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel ja seega ei kuulu

riigilõiv tagastamisele.

10. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 29.01.2026 määruse

muutmata.

11. Kaebaja isikuandmete kaitseks tuleb HKMS § 175 lg 3 alusel määruse avaldamisel

asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)