Court grants claim via default judgment due to defendant's failure to respond within the legal time limit.
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe court granted the plaintiff's claim through a default judgment because the defendant failed to respond within the statutory deadline. The plaintiff argued for the full debt, interest, and damages, while the defendant did not contest the allegations. The court ruled in favor of the plaintiff, ordering the defendant to pay the principal debt, accrued interest, and damages.
Regesto Legislator
Generato dall'IATsMS § 407 lg 1; TsMS § 444 lg 3: If a defendant fails to respond within the prescribed time limit, the court may grant the claim based on the plaintiff's allegations, treating them as accepted by the defendant.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IATesto completo
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
(tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Viktor Bome
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. märts 2026.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-126019
Tsiviilasi
Elisa Eesti AS hagi D Š vastu rahalises nõudes
Tsiviilasja hind
Menetlustoimingu tegemise viis
351,51 eurot
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood 10069659; asukoht
Sõpruse pst 145 Tallinn, 13424 Harju maakond,),
lepinguline esindaja C K (e-post xxx)
Kostja: D Š (registrikood xxx; registrijärgne elukoht xxx;
võimalik elukoht xxx)
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel.
2. Mõista kostjalt D Š hageja Elisa Eesti AS kasuks välja Elisa Eesti AS ja D Š’i vahel
24.04.2022.a. sõlmitud lepingutest nr L-xxx tulenev põhivõlgnevus 120,98 eurot,
sissenõutavaks muutunud viivis 68,95 eurot ja kahjuhüvitis seadmete eest 107,64
eurot.
3. Mõista kostjalt D Š hageja Elisa Eesti AS kasuks välja veel mitte sissenõutavaks
muutunud viivis põhinõudelt 120,98 eurot ja kahjuhüvitisnõudelt 107,64 eurot alates
08.01.2026.a. kuni nõuete täitmiseni lepingujärgses määras 0,065% päevas, kuid
kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui nõude ulatuses.
4. Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise
kaudu.
5. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Menetluskulude jaotus ja kindlaks määramine
1. Jätta menetluskulud kostja kanda.
2. Mõista kostjalt D Š hageja Elisa Eesti AS kasuks välja menetluskulud 280 eurot, so
riigilõiv 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulud 245
eurot.
3. Mõista kostjalt D Š hageja Elisa Eesti AS kasuks välja viivis menetluskuludelt
võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse
jõustumisest kuni menetluskulude summa (s.o 245 euro) tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).
Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30
päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,
kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30
päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata
jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse
olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult
allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise
lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule
poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot
(RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr
EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või
nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise
korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,
mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kohtu selgitused
TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha
kirjeldava ja põhjendava osata.
TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada
hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus
on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte
välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited
kostja poolt omaksvõetuks.
Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud väljaandes Ametlikud Teadaanded, kuivõrd
kohtule ei ole kostja tegelik elukoht teada ning täidetud olid TsMS § 317 lg 1 p 1 sätestatud
avaliku kättetoimetamise eeldused. Kostja ei ole tähtaegselt hagiavaldusele vastanud. Seega
esineb alus tagaseljaotsuse tegemiseks.
TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §
173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel
kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse
avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või
teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse
alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega
seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui
menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks
menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus
menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui
menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse
tegemist.
Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 140 eurot, kandnud õigusabikulusid summas
85 eurot ning hageja maksekäsu kiirmenetluse kulud on 20 eurot.
TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on
riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma.
Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
TsMS § 172 lg 9 alusel, mille järgi maksekäsu kiirmenetluse asja edasisel lahendamisel
hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.
Kohus leiab, et nii riigilõivu, maksekäsu kiirmenetluses kantud kulude kui ka õigusabikulu näol
on tegemist põhjendatud kulutustega ja need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku
summas 245 eurot.
TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi
peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate
menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega
menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
Viktor Bome
Kohtunik