Civil proceedings dismissed due to debt restructuring plan approval preventing duplicate litigation.
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe court dismissed the civil proceedings without a substantive decision because a final debt restructuring plan had already been approved for the defendant. The plaintiff sought a judgment on a loan agreement, but the defendant argued that the proceedings were unfair given the restructuring outcome. The court ruled that the approved restructuring plan legally extinguished the debt, making further litigation on the same basis impossible under the principle of procedural economy.
Regesto Legislator
Generato dall'IATsMS § 428 lg 1 p 2; When a court-approved debt restructuring plan legally extinguishes a claim, civil proceedings on the same basis between the same parties must be terminated without a substantive decision to prevent duplicate litigation.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IADecisioni correlate
Generato dall'IATesto completo
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Pärnu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
19. veebruar 2026, Rapla
Kohtunik
Leanika Tamm
Kohtujurist
Triin Lind
Tsiviilasja number
2-24-124425
Tsiviilasi
Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi J. J. vastu võla nõudes
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital, registrikood:
11919806, aadress: XXX-i 83-601, 10115, Tallinn
Hageja lepinguline esindaja: Tarvo Ilves, PlusPlus Legal
OÜ, registrikood: 12752805, asukoht: XXX, 10115 Tallinn,
e-post: XXX
Kostja: J. J. , isikukood: XXX, elukoht: XXX, telefon:
XXX, e-post: XXX
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna
Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul
kohtumääruse kättetoimetamisest alates.
RESOLUTSIOON
1. Lõpetada tsiviilasja nr 2-24-124425 menetlus TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel.
2. Menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda. Kindlaksmääratavad
menetluskulud puuduvad.
3. Määrus toimetada pooltele kätte.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 13.08.2024 kostja vastu hagiavalduse järgmise nõudega:
1.1. mõista kostjalt J. J. hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja Esto AS ja J. J. vahel
10.09.2020 sõlmitud Arvelduskrediidilepingust nr. XXX tulenev põhinõue 627,62 eurot,
intressid 89,47 eurot, viivised 576,25 eurot, sissenõudekulud 35 eurot;
1.2. mõista kostjalt J. J. välja hageja PlusPlus Capital AS kasuks hagi esitamise ajaks veel mitte
sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 627,62 eurot alates 14.08.2024 kuni põhinõude
täitmiseni 40,9% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui
põhinõude ulatuses.
2. Hageja nõude aluseks on 10.09.2020 Esto AS ja kostja vahel sõlmitud
Arvelduskrediidileping nr. XXX. Lepingu kohaselt võimaldas Esto AS kostjale
krediidilimiidi 2000 euro kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks. Kostja
kohustus tagastama igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse
võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, ja tasuma igakuist intressi 15. kuupäevaks.
2-24-124425
Intressi- ja viivisemääraks oli 40,9% aastas. Samuti oli lepingu põhitingimuste kohaselt
arvelduskrediidi ülekandmine kliendi pangakontole (väljavõtutasu) 3,5 eurot + 3,1%
ülekande summast, millele lisandub välkmakse tasu 15 eurot. Krediidi kulukuse määr oli
59,28% aastas. Esto AS teavitas 02.05.2022 lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis
kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 16.05.2022 ning kuna kostja nimetatud
tähtpäevast kinni ei pidanud kuulutas Esto AS krediidi tagastamise tähtpäeva saabunuks
17.05.2022. 17.06.2022 loovutas Esto AS oma nõuded kostja vastu hagejale.
3. Kohus võttis hagi menetlusse 07.10.2024 määrusega.
4.
21.10.2024 esitas kostja kohtule vastuse, milles taotles hagi rahuldamata jätmist. Kostja
selgitas, et nõude kujunemine ei ole üheselt arusaadav. Krediidiandja on rikkunud
vastutustundliku laenamise põhimõtet.
5.
29.12.2025 edastas kohus menetlusosalistele kohtunõude, milles asus esialgsele seisukohale,
et hageja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus määras
menetlusosalistele nimetatu osas oma seisukoha esitamiseks tähtaja.
6. Kostja teavitas kohut, et kõnealune võlg on arvestatud võlgade ümberkujundamise kavas
(tsiviilasi nr 2-25-462, mis on jõustunud).
7. Hageja asus seisukohale, et käesolev menetlus tuleb TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel lõpetada.
FIMS § 30 lg 4 sätestab, et kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava on täitedokument sellega
ümberkujundatud nõude suhtes, mistõttu on hageja seisukohal, et maakohus peaks
tsiviilasja nr 2-24-124425 menetluse lõpetama. Hageja viitas TsMS § 162 lg-le 4 ning oli
seisukohal, et menetluse lõpetamise korral on äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik jätta
menetluskulud hageja kanda, sest menetluse lõpetamise tsiviilasjas nr 2-24-124425 toob
kaasa kostja tegevus maksejõuetusmenetluse alustamisega, mis ei olnud kuidagi hagejast
sõltuv ning mida hageja ei saanud kuidagi mõjutada.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
8. Menetluse lõpetamine
8.1. Kohus, olles tutvunud asja materjalidega, leiab, et arvestades menetlusökonoomika
põhimõtet, võib menetluse lõpetada sisulist otsust tegemata TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel.
TsMS § 428 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui samade poolte
vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu
lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või
jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe,
mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.
8.2. Kostja esitas 10.01.2025 Pärnu Maakohtusse avalduse tsiviilasjas 2-25-462
maksejõuetusmenetluses võlgade ümberkujundamiseks. Nimetatud avalduses on käsitletud
ka käesolevas tsiviilasjas nõude aluseks oleva lepingust tulenev nõue. 08.10.2025 Pärnu
Maakohtu määrusega on kohus kinnitanud ümberkujundamise kava, antud määrus on
jõustunud 04.12.2025. FIMS § 30 lg 4 sätestab, et kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava
on täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes. Eeltoodust tulenevalt tuleb
tsiviilasja nr 2-24-124425 menetluse lõpetada ilma sisulist otsust tegemata.
2-24-124425
8.3. Kohus selgitab, et TsMS § 428 alusel tehtud menetlust lõpetav määrus muutub
menetlusosalistele TsMS § 457 lg 1 tähenduses siduvaks ning välistab sama hagi esitamise
sama kostja vastu tulevikus.
9. Menetluskulud
9.1. TsMS §168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud kui hagi jäetakse läbi vaatamata
või kui menetluse lõpetatakse määrusega. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta
kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine
poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõige või ebamõistlik. TsMS
§174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel
vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega
seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui
menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks
menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
9.2. Kohus jätab menetlusosaliste kantud menetluskulud poolte endi kanda. Seega ei ole antud
asjas kindlaksmääratavaid menetluskulusid.
9.3. Kohus selgitab hagejale, et hagejal on õigus tasutud riigilõiv tagasi saada TsMS §150 lg 4
kohaselt - riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle
menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv
tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.
RLS § 150 lg 6 sätestab, et riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle
aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga
lõppemist.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kohtunik Leanika Tamm