Legislator Giurisprudenza & Legislazione
3-26-311/7 Generato dall'IA

Court partially grants state aid for legal representation in residence permit denial case due to language barriers.

Numero d'incarto 3-26-311/7
Autorità giudiziaria
Giurisdizione Estonia (EE)
Data della decisione
Esito del giudizio Parzialmente accolto (Partially Allowed)

Sintesi Legislator

Generato dall'IA

The Tallinn Administrative Court partially granted the applicant's request for state aid to cover legal representation costs. The applicant, an unemployed individual relying solely on unemployment benefits, argued they could not afford an advocate to challenge the Police and Border Guard Board's refusal to grant a temporary residence permit. The court found that while the applicant lacked sufficient funds, they did not meet the absolute exclusion criteria because their A2-level Estonian language skills and lack of local legal knowledge created a significant disadvantage in self-representation. Consequently, the court ordered state aid for representation until a proper appeal is filed, noting that a new aid request may be needed later for court proceedings.

Regesto Legislator

Generato dall'IA

RÕS § 6 lg 1; RÕS § 7 lg 1 p 1, 5: State aid may be granted to individuals unable to pay for legal services due to financial circumstances, even if they possess some self-representation capacity, when language barriers or lack of local legal knowledge create a substantial imbalance in the parties' ability to defend their rights effectively.

Parole chiave

Generato dall'IA
state aid for legal representation temporary residence permit denial language barrier exclusion criteria financial inability to pay costs administrative court procedure

Disposizioni normative citate

Generato dall'IA
RÕS § 6 lg 1
RÕS § 7 lg 1 p 1
RÕS § 7 lg 1 p 5
RÕS § 7 lg 3
RÕS § 7 lg 3 näeb ette, et riigi õigusabi võib anda RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud piiranguta, kui advokaadi abi on asja õigeks lahendamiseks ilmselt vajalik poolte võrdsuse tagamiseks või arvestades asja keerukust.
HKMS § 119 lg 1
HKMS § 204 lg 1
RÕS § 15 lg 5
Määrus edastatakse riigi õigusabi osutaja määramiseks Eesti Advokatuurile (RÕS § 15 lg 5).
RÕS § 15 lg 8

Ti chiedi come si applica questa sentenza alla tua fattispecie?

Analizza questa decisione insieme alla legislazione federale e cantonale, ai commentari e alla giurisprudenza successiva in Legislator AI.

Apri in Legislator →

Testo completo

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janno Voog Määruse tegemise aeg ja koht 09.02.2026, Tallinn Haldusasja number 3-26-311 Haldusasi

X. X taotlus riigi õigusabi saamiseks Menetlusosalised TaotlejaX. X (isikukood xxxxxxxxxxx) Menetlustoiming Riigi õigusabi taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada X. X riigi õigusabi taotlus osaliselt ning anda talle riigi õigusabi tema esindamiseks haldusmenetluses ning Politseija Piirivalveameti 07.01.2026 otsuse nr 15.3-3.2/1-1 „Tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsus nr 15.3-3.2/1-1“ vaidlustamiseks halduskohtumenetluses kuni nõuetekohase kaebuse esitamiseni (k.a). 2. Anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. 3. Selgitada taotlejale, et koos halduskohtule kaebuse esitamisega on tal õigus esitada uus riigi õigusabi taotlus riigi õigusabi jätkuva põhjendatuse hindamiseks. 4. Pärast riigi õigusabi osutaja määramist tuleb esindajal viivitamata esindatavaga ühendust võtta.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 ja § 204 lg 1). Määrus edastatakse riigi õigusabi osutaja määramiseks Eesti Advokatuurile (RÕS § 15 lg 5). Taotluse kohaselt on vandeadvokaadi abi Catryna Kandla andnud nõusoleku selles asjas riigi õigusabi osutamiseks.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED 1. Tallinna Halduskohtule saabus 05.02.2026 X. X (taotleja) riigi õigusabi taotlus isiku esindamiseks haldusja halduskohtumenetluses. Taotleja soovib riigi õigusabi selleks, et vaidlustada Politseija Piirivalveameti (PPA) otsust, millega PPA keeldus taotlejale tähtajalise elamisloa andmisest. Kohtule esitatud taotlusest nähtuvalt puudub taotlejal piisav raha õigusabi eest tasumiseks.

2. Vastusena Tallinna Halduskohtu 05.02.2026 kohtunõudele selgitas PPA 06.02.2026, et taotleja on esitanud PPA-le vaide ning vaidemenetlus on vastuse koostamise hetkel veel pooleli ning taotlejale on antud tähtaeg vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Ühtlasi esitas PPA asjaga seotud dokumendid.

3. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Riigi õigusabi ei anta, kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud piirangud. RÕS § 7 lg 3 näeb ette, et riigi õigusabi võib anda RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud piiranguta, kui advokaadi abi on asja õigeks lahendamiseks ilmselt vajalik poolte võrdsuse tagamiseks või arvestades asja keerukust.

4. Taotleja on selgitanud, et ta on hetkel töötu ning tema ainukeseks sissetulekuks on Eesti Töötukassa makstav toetus. Seega on tõenäoline, et taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu tasuda asjatundliku õigusteenuse eest.

5. Arvestades asja staadiumit, ei ole kohus tõsikindlalt veendunud, et mõni RÕS §-s 7 sätestatud alustest esineb ning riigi õigusabi andmine on kahtlusteta välistatud. - RÕS § 7 lg 1 punkti 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kuigi taotleja on juba mitu aastat Eestis elanud, ei saa sellest ilmtingimata järeldada ka igakülgset orienteerumist Eesti õigusruumis. Ka puuduvad tal õigusalased teadmised. Tähtajalise elamisloa taotlusest (vt PPA 06.02.2026 vastuse lisasid) nähtuvalt oskab taotleja eesti keelt A2-tasemel.

Tegemist ei ole sellise keeletasemega, mis võimaldaks tal endal oma õigusi tõhusalt kaitsta. - RÕS § 7 lg 1 punkti 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks vähene. Kohtule ei ole praegu teada kaebaja argumendid PPA otsuse vaidlustamisel. PPA otsuses esitatud põhjendusi arvestades ei saa võimalikku kaebust kohtu esialgsel hinnangul küll väga perspektiivikaks pidada, kuid sellele vaatamata tuleb jaatada taotleja õigust kasutada õiguskaitsevahendeid PPA haldusakti vaidlustamiseks.

6. Kõiki asjaolusid kogumis arvestades peab kohus põhjendatuks rahuldada taotleja riigi õigusabi taotlus osaliselt ning anda talle riigi õigusabi tema esindamiseks haldusmenetluses ning PPA otsuse vaidlustamiseks halduskohtumenetluses kuni nõuetekohase kaebuse esitamiseni (k.a). Sel viisil riigi õigusabi andmine tähendab seda, et koos halduskohtule esitatava kaebusega tuleb vajadusel esitada uus riigi õigusabi taotlus (esindamiseks halduskohtumenetluses), mille lahendamisel saab kohus hinnata ka võimaliku kaebuse eduväljavaateid.

7. Kohtumäärus edastatakse Eesti Advokatuurile. Kuivõrd kohus rahuldas taotluse ning esindajal on kohustus esindatavaga viivitamata kontakteeruda, siis ei tõlgi kohus määrust isikule arusaadavasse keelde.

Teave riigi õigusabi korras määratavale esindajale 8. PPA selgitas 06.02.2026 vastuses, et tõlgendas taotleja 16.01.2026 e-kirja vaidena ning andis talle tähtaja vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Puudused tuleb kõrvaldada (st esitada nõuetele vastav vaie) hiljemalt 09.02.2026. 2(3)

9. Riigi õigusabi määramine on eraldiseisev haldusasi ning riigi õigusabi taotluse rahuldamine ei tähenda, et täidetud on HKMS-is sätestatud alused isikule kaebuse esitamisel menetlusabi andmiseks. Seega tuleb koos kaebusega tasuda riigilõiv või esitada vajadusel nõuetekohane menetlusabi taotlus.

(allkirjastatud digitaalselt) Janno Voog

3(3)