Legislator Giurisprudenza & Legislazione
2-25-8432/5 Generato dall'IA

Court allows consumer debt claim against individual for unpaid loan with interest and penalties.

Numero d'incarto 2-25-8432/5
Autorità giudiziaria
Giurisdizione Estonia (EE)
Data della decisione
Esito del giudizio Accolto (Allowed)

Sintesi Legislator

Generato dall'IA

The court granted the plaintiff's claim for a consumer loan debt against the defendant, ordering payment of the principal, interest, and penalties. The plaintiff successfully demonstrated that the consumer had defaulted on at least three consecutive installments and received a valid written demand with a two-week extension. Consequently, the court ruled that the contract terms were valid, the lending process followed responsible lending principles, and the defendant must pay the specified amounts plus future interest.

Regesto Legislator

Generato dall'IA

Võlaõigusseaduse § 416; Üldised ülesütlemise tingimused on täidetud, kui tarbija on viivituses vähemalt kolm järjestikust tagasimakset tegenud ja lepingu ülesütlemine on toimunud korrektselt, mis annab õiguse nõuda kogu võla.

Parole chiave

Generato dall'IA
consumer loan default payment written demand interest calculation responsible lending contract validity penalty debt clausola di rigore

Disposizioni normative citate

Generato dall'IA
Võlaõigusseaduse § 416
Võlaõigusseaduse § 4034 lg 6 ja 7
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 138 lg 1
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 2
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 178 lg 1
Võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

Giurisprudenza citata

Generato dall'IA
RKTKo 2-15-17677/33
kostja poolt kätte saadud (TsÜS § 69 lg 3 ja RKTKo 2-15-17677/33, p 13);
Generato dall'IA

Ti chiedi come si applica questa sentenza alla tua fattispecie?

Analizza questa decisione insieme alla legislazione federale e cantonale, ai commentari e alla giurisprudenza successiva in Legislator AI.

Apri in Legislator →

Testo completo

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. detsember 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-8432

Tsiviilasi

B2 Impact osaühingu hagi R. L. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

4973.50 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja B2 Impact osaühing (registrikood 11542046);

hageja lepinguline esindaja Anzhela Ternikova, e-post XXX;

kostja R. L. (isikukood XXX).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) hagi kostja R. L.

(isikukood XXX) vastu võla nõudes tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt R. L. ’lt (isikukood XXX) hageja B2 Impact osaühingu (registrikood

11542046) kasuks välja põhivõlg 3738 eurot, intress 433.80 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 350 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot.

3. Mõista kostjalt R. L. ’lt (isikukood XXX) hageja B2 Impact osaühingu (registrikood

11542046) kasuks välja viivis põhinõudelt, so 3738 eurolt alates 31.05.2025 kuni

põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Jätta menetluskulud R. L. (isikukood XXX) kanda.

5. Mõista kostjalt R. L. ’lt (isikukood XXX) hageja B2 Impact osaühingu (registrikood

11542046) kasuks välja riigilõiv 560 eurot.

6. Mõista kostjalt R. L. ’lt (isikukood XXX) väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

7. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

2-25-8432

Edasikaebamise kord

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel

on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja

jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul,

alates otsuse kättetoimetamisest.

Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on

õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule

esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud

riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is

või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792

AS-is LHV Pank.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel

tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2

100 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi

taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja kohtu põhjendused

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse

avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus

lõpetatakse.

TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

2-25-8432

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus

kirjeldava ja põhjendava osata.

B2 Impact OÜ esitas 30.05.2025 hagiavalduse R. L. vastu võla nõudes. Hageja palub kostjalt

hageja kasuks välja mõista põhivõlg 3738 eurot, intress 433.80 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivis 350 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot, viivis põhinõudelt, so 3738 eurolt alates 31.05.2025

kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, riigilõiv 560 eurot

ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast

kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud

seadusjärgses viivisemääras.

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks E AS ja kostja vahel 14.12.2023 sõlmitud

krediidilepingu nr XXX. Kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata, mistõttu ütles E

AS lepingu 17.02.2025 üles. E AS loovutas nõude kostja vastu hagejale.

Harju Maakohus võttis 17.09.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas

kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 30 päeva jooksul hagimaterjalide

kättetoimetamisest.

17.09.2025 kohtumäärus on kostjale toimetatud kätte posti teel TsMS § 3141 ja § 326 alusel

10.11.2025.

Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.

Hagiavalduse lahendamine

Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg

3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus

tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul

õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud.

2-25-8432

Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud

järgmiste eelduste osas:

krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);

krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);

leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;

tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise

ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062);

tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on

toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS

§ 404 lg 21);

lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse

määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks

tehtavate maksete kogusumma kohta;

lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse

või on võlaarvestuses arvestatud);

krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;

viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;

kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);

kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras

võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma

katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste

katteks;

ülesütlemine on toimunud korrektselt, sh on välja toodud järgmised asjaolud (VÕS §

416): tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3. üksteisele järgneva

tagasimaksega, tarbijale on antud edutult vähemalt 2-nädalane täiendava tähtaeg

puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul

tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist, avaldus

on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, pole nõutud krediidi

kasutamata jätmise ajale langevat intressi ega kulusid (VÕS § 416 lg 2) ja ÜÜ avaldus on

kostja poolt kätte saadud (TsÜS § 69 lg 3 ja RKTKo 2-15-17677/33, p 13);

lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;

tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86);

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).

Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud ja

rahuldab hagi esitatud nõude osas. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

põhivõlg 3738 eurot, intress 433.80 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 350 eurot,

sissenõudmiskulu 35 eurot, viivis põhinõudelt, so 3738 eurolt alates 31.05.2025 kuni põhinõude

rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Kohus rahuldas hagi, mistõttu tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv 560 eurot.

Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste

2-25-8432

esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu

560 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et

tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on

hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et tagaseljaotsuse jõustumisest

kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik