Legislator Giurisprudenza & Legislazione
3-25-3240/11 Generato dall'IA

Court dismisses claim for non-material damages and legal aid due to missed statute of limitations.

Numero d'incarto 3-25-3240/11
Autorità giudiziaria
Giurisdizione Estonia (EE)
Data della decisione
Esito del giudizio Respinto (Dismissed)

Sintesi Legislator

Generato dall'IA

The court dismissed the plaintiff's claim for non-material damages and his request for state legal aid. The lower court found the claim time-barred because the plaintiff knew of the alleged harm in 2018 or 2019, not when the law changed in 2024. Consequently, the court ordered the return of the plaintiff's appeal and refusal of legal aid.

Regesto Legislator

Generato dall'IA

RVastS § 17 lg 3; HKMS § 207 lg 2: A claim for non-material damages is time-barred if the victim knew or should have known of the harm and its cause, regardless of subsequent legislative changes; appeals with no realistic prospect of success must be returned.

Parole chiave

Generato dall'IA
non-material damages statute of limitations state legal aid prison conditions time bar administrative appeal knowledge of harm periodo di carenza annuale

Disposizioni normative citate

Generato dall'IA
RVastS § 17 lg 3
RVastS § 17 lg 3 järgi oli kõige hilisemaks kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtajaks 18.
HKMS § 2 lg 4
Tuginedes HKMS § 2 lg 4 teisele lausele ja arvestades määruskaebuse sisu, mõistab
HKMS § 71 lg 1
oktoobril 2024, ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks HKMS § 71 lg 1
HKMS § 207 lg 2
võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene (HKMS § 207 lg 2).
RÕS § 7 lg 1 punktid 1, 5 ja 6
VangS § 90 lg 3
Generato dall'IA

Ti chiedi come si applica questa sentenza alla tua fattispecie?

Analizza questa decisione insieme alla legislazione federale e cantonale, ai commentari e alla giurisprudenza successiva in Legislator AI.

Apri in Legislator →

Testo completo

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

19. november 2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-3240

Haldusasi

X.X. kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju

eest hüvitise summas 10 000 eurot väljamõistmiseks

seoses vahistatuna kinni pidamisega

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 27. oktoobri

2025. a määruse peale ja taotlus riigi õigusabi

saamiseks

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja X.X.

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta X.X. taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

2. Tagastada X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 27. oktoobri 2025. a määruse

resolutsiooni punkti 1 peale.

3. Tagastada X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 27. oktoobri 2025. a määruse

resolutsiooni punkti 2 peale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest. Ülejäänud osas on määrus lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinni peetav isik X.X. esitas 4. oktoobril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla

tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise summas 10 000 eurot väljamõistmiseks seoses

vahistatuna kinnises kambris hoidmisega perioodil 7. veebruar 2018 kuni 18. veebruar 2019.

Kaebajat hoiti lukustatud kambrites Eestis kehtinud õiguste järgi, kuid see oli vastuolus

Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga. Seda kinnitab asjaolu, et Eesti riik muutis alates 1.

oktoobrist 2024 kehtivat õigust. Vangla selgitus 30. septembri 2025. a kahju hüvitamise

taotluse tagastamise otsuses, et kaebetähtaeg hakkas kulgema alates märgitud ajavahemikest

on eksitav, kuna kaebetähtaeg hakkas kulgema ajast kui Eesti riik rikkumist 1. oktoobril 2024

tunnistas.

Kaebaja palub vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest, kuna puuduvad vahendid ja

määrata riigi õigusabi, et tema õigused võrdsustada vastustajaga.

2. Tartu Halduskohus tagastas 27. oktoobri 2025. a määrusega kaebuse (resolutsiooni punkt

1), jättis kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata (resolutsiooni punkt 2), jättis

kaebaja taotluse kaebuse esitamise eest riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi

vaatamata (resolutsiooni punkt 3) ja asendas avaldatavas kohtumääruses kaebaja nime

tähemärgiga (resolutsiooni punkt 4).

Halduskohus tuvastas, et vangla luges kaebaja 4. septembril 2025 esitatud kahju hüvitamise

nõude esitatuks mittetähtaegselt ja tagastas taotluse 30. septembri 2025. a otsusega nr 1-9/3-

25/82-2 seda sisuliselt läbi vaatamata. Kohus nõustub vanglaga, et kaebajal on mööda lastud

riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-s 3 sätestatud kahjunõude esitamise kolmeaastane

tähtaeg. Oluline on, millal isik sai teada tema õigusi kahjustavast tegevusest, mitte selle

tegevuse õigusvastasusest. Kaebaja ei saa siduda kahjust teadasaamist 1. oktoobril 2024

jõustunud muudatustega vangistusseaduses.

Isegi juhul, kui lugeda kaebetähtaja kulgemahakkamist jätkuva toimingu lõppemisest ehk 22.

august 2018, 11. detsember 2018 ja 18. veebruar 2019, ei esitanud kaebaja kahju hüvitamise

taotlust vanglale kolmeaastase perioodi jooksul ehk tähtaegselt iga episoodi osas.

Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse ja kohtule esitatud kaebuse põhjenduste kohaselt

toimus viimane kaebaja kinnipidamine vahistatuna lukustatud kambrites 18. veebruaril 2019.

RVastS § 17 lg 3 järgi oli kõige hilisemaks kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtajaks 18.

veebruar 2022. Kaebaja esitas kahju hüvitamise taotluse vanglale 4. septembril 2025.

Tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 34 lg-st 3, mis sätestab, et menetlustähtaega ei

ennistata, kui esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast on möödunud

rohkem kui üks aasta, ei olnud vanglal kohustust anda kaebajale võimalust taotleda

möödalastud kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaja ennistamist.

Halduskohus tagastas kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4

alusel, kuna kaebaja ei pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud

kohustuslikust korrast.

Halduskohus leidis, et kaebaja soovib saada tasuta riigi õigusabi halduskohtumenetluses riigi

õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5 mõttes. Kuna kohus tagastas kaebuse, mille peamiseks

nõudeks oli kaebajale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue, asja suhtes ei esine

tungivat avalikku huvi ja kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi

halduskohtumenetluses, siis jättis halduskohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-

de 1, 5 ja 6 alusel rahuldamata.

Seoses kaebuse tagastamisega, jättis halduskohus kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse

esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Kaebaja esitas 28. oktoobril 2025 Tartu Ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi

saamiseks, et vaidlustada halduskohtu 27. oktoobri 2025. a määrust täies ulatuses, nii kaebuse

tagastamist kui ka riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmist. Kaebaja ei ole ise võimeline

vaidlustama kohtu põhjendusi. Kohtunik tegi kuritegeliku lahendi.

4. Kaebaja esitas 28. oktoobril 2025 ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu 27.

oktoobri 2025. a määruse tühistamiseks, taotledes asja tagasi saatmist halduskohtule.

Määruskaebuses leiab kaebaja, et kahjunõude esitamise tähtaeg algas ajast kui ta sai teada

seaduse muudatusest, see on 1. oktoober 2024. Ebaõige ja kaebaja õigusi kahjustav on

halduskohtu seisukoht, et kahjunõude esitamise tähtaeg on mööda lastud. Kaebaja ei ole

mööda lasknud kahjunõude esitamise 10 aastast tähtaega. Varem ei ole kaebaja vaidlustanud

lukustatud kambris hoidmise õiguspärasust, vaid kinnipidamistingimusi. Halduskohus jättis

meelevaldselt riigi õigusabi saamiseks esitatud taotluse rahuldamata, et kohus saaks teha

meelepärase lahendi. Asjas esineb tungiv avalik huvi, kuna vahistatutel on aastaid piiratud

liikumis- ja suhtlemisvabadust. Kaebaja palub rahuldada tema riigi õigusabi taotlus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus jätab kaebaja 28. oktoobril 2025. a riigi õigusabi saamiseks esitatud

taotluse rahuldamata. Kaebaja taotles riigi õigusabi, et esitada määruskaebus halduskohtu 27.

oktoobri 2025. a määruse peale, kuna ise ei ole võimeline kohtu põhjendusi vaidlustama.

Samal päeval esitas kaebaja iseseisvalt määruskaebuse halduskohtu 27. oktoobri 2025. a

määruse peale. Määruskaebus sisaldab kaebaja taotlusi ja seisukohti. Nimetatud asjaoluga ja

sellega, et kaebaja on eelnevalt esitanud märkimisväärse hulga kaebusi, määruskaebusi ja

taotlusi erinevatele kohtutele, on tõendatud, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma.

Ringkonnakohtule ei nähtu asja materjalidest ega esitatud taotlusest selliseid asjaolusid,

millele tuginedes saaks öelda, et kaebaja ei ole ise võimeline kaitsma oma õigusi. Lisaks

taotleb kaebaja kohtule esitatud kaebusega mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmist ja

asjaoludest tulenevalt ei esine asjas tungivat avalikku huvi, mis on riigi õigusabi andmata

jätmise aluseks. Kaebuse ja määruskaebuse tagastamise tõttu on kaebaja võimalus oma

õiguste kaitseks ilmselt vähene. Kaebaja riigi õigusabi saamiseks esitatud taotlus jääb RÕS §

7 lg 1 punktide 1, 5 ja 6 alusel rahuldamata.

6. Tuginedes HKMS § 2 lg 4 teisele lausele ja arvestades määruskaebuse sisu, mõistab

Tartu Ringkonnakohus, et kaebaja vaidlustab Tartu Halduskohtu 27. oktoobri 2025. a

määruse resolutsiooni punkte 1 ja 2, millega halduskohus tagastas kaebaja kaebuse ja jättis

riigi õigusabi saamise taotluse rahuldamata. Määruskaebuses ei ole esitatud sisulisi väiteid

kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse läbi vaatamata

jätmise kohta.

7. Tartu Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb tagastada, kuna kaebaja

võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene (HKMS § 207 lg 2).

8. Halduskohus tagastas kaebuse põhjusel, et kaebajal on läbimata kohustuslik kohtueelne

menetlus. Selle tingis asjaolu, et kaebaja esitas kahju hüvitamise taotluse vanglale 4.

septembril 2025 ja soovis kahju hüvitamist perioodide 7. veebruar 2018 – 22. august 2018, 24.

august 2018 – 11. detsember 2018 ja 15. jaanuar 2019 – 18. veebruar 2019 eest, mil teda hoiti

vahistatuna lukustatud kambrites. Kaebaja esitas kahju hüvitamise taotluse vanglale RVastS §

17 lg-s 3 sätestatud tähtaega ületades, kuna kaebaja sai või pidi aru saama väidetava

mittevaralise kahju tekkimise võimalusest juba 2018. aastal või hiljemalt 18. veebruaril 2019

kui lõppes tema vahistatuna kinnipidamine. Kuni 10-aastane kahju hüvitamise taotluse

esitamise tähtaeg RVastS § 17 lg-s 3 on sätestatud juhuks kui kannatanu ei ole kahjust ja selle

tekitajast varem teada saanud ning kahju tekitanud sündmusest on möödas kuni 10 aastat.

Vahistatute ööpäevläbi lukustatud kambrites hoidmise aluseks 2018-2019 oli sel ajal kehtinud

vangistusseaduse (VangS) § 90 lg 3. Alates 1. oktoobrist 2024 tunnistati viidatud säte

kehtetuks. Kaebetähtaega ei saa lugema hakata hetkest kui vangistusseadust muudeti.

Kaebajale olid varasemalt teada talle kahju tekitanud haldusorgan ja kahju asjaolud, s.t

periood kui teda vahistatuna ööpäevläbi lukustatud kambris hoiti. Kahju tekkimisest

arusaamist ei mõjuta ajahetk, millal kaebaja sai teada seaduse muudatusest, mille tõttu ta peab

vangla tegevust õigusvastaseks. Kaebaja seisukohta, et kahju hüvitamise taotluse esitamise

tähtaeg hakkas kulgema 1. oktoobril 2024, ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks HKMS § 71 lg 1

mõttes. Kaebaja ei ole olnud ise piisavalt hoolikas tähtaja järgimisel ning tal ei esinenud

tegelikke takistusi kahju hüvitamise taotluse õigeaegseks esitamiseks. Seega tagastas vangla

kaebaja kahju hüvitamise taotluse õigesti ja halduskohus tuvastas, et kaebajal on kohustuslik

kohtueelne menetlus nõuetekohaselt läbimata, mis andis aluse kaebus tagastada.

9. Ringkonnakohus ei näe, et määruskaebuse sisuline läbivaatamine võiks viia kaebaja jaoks

soodsa lahendini. Samuti jättis halduskohus õigesti rahuldamata kaebaja taotluse riigi õigusabi

saamiseks. Seega kuulub X.X. määruskaebus tagastamisele ning puudub alus Tartu

Halduskohtu 27. oktoobri 2025. a määruse muutmiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)