Legislator Giurisprudenza & Legislazione
2-24-487/20 Generato dall'IA

Court increases child support payments via summary judgment due to increased needs and inflation.

Numero d'incarto 2-24-487/20
Autorità giudiziaria
Giurisdizione Estonia (EE)
Data della decisione
Esito del giudizio Accolto (Allowed)

Sintesi Legislator

Generato dall'IA

The court granted the plaintiffs' request to increase child support payments through a summary judgment, ruling the original order insufficient for the children's needs. The plaintiffs argued that their living expenses have risen significantly since the previous reduction, while the defendant contended the existing amount was adequate. The court determined the claim was legally justified under civil procedure law and ordered immediate payment of the increased amounts.

Regesto Legislator

Generato dall'IA

TsMS § 407 lg 1; TsMS § 444 lg 3; TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2: A court may grant a summary judgment to increase child support when the original amount is insufficient to meet the children's needs, and the decision is immediately enforceable.

Parole chiave

Generato dall'IA
child support increase summary judgment civil procedure law immediate enforceability needs assessment inflation adjustment family law

Disposizioni normative citate

Generato dall'IA
TsMS § 407 lg 1
TsMS § 444 lg 3
Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).
TsMS § 467 lg 1
Kohus tunnistab tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2
TsMS § 468 lg 1 p 2
TsMS § 420 lg 1
TsMS § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle
TsMS § 632 lg 1
rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel
TsMS § 415 lg 2
tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. TsMS § 415 lg 2
riigilõivuseadus § 59 lg 19
Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab
perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4
muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse
kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause
(kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates

Ti chiedi come si applica questa sentenza alla tua fattispecie?

Analizza questa decisione insieme alla legislazione federale e cantonale, ai commentari e alla giurisprudenza successiva in Legislator AI.

Apri in Legislator →

Testo completo

2-24-487

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tamara Šabarova

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. november 2025, Narva

Tsiviilasja number

2-24-487

Tsiviilasi

N.H, X.J hagi L.X-i vastu elatise suurendamise

nõudes

Tsiviilasja hind

Hageja I 992,97 eurot (260,33 - 150 eurot x 9 kuud)

Hageja II 992,97 eurot (260,33 - 150 eurot x 9 kuud)

Menetluse liik

Hagimenetlus

Asja lahendamise viis

Kohtuistungil 18. novembril 2025

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja I N.H (isikukood XXX)

Hageja II X.J (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja J.Q (isikukood XXX)

Kostja L.X (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Muuta Viru Maakohtu 21.04.2022 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-22-4603

määratud elatisraha.

3. Mõista L.X-ilt välja N.H kasuks alates 10. jaanuarist 2024 kuni N.H täisealiseks

saamiseni 17. märtsil 2030 igakuine elatis 260,33 eurot (249,78 eurot (baassumma)

+ 50,55 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40

eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 1. aprillil (muutus esimest korda

1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse

(kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust).

4. Mõista L.X-ilt välja X.J-i kasuks alates 10. jaanuarist 2024 kuni X.J-i täisealiseks

saamiseni 21. septembril 2036 igakuine elatis 260,33 eurot (249,78 eurot

(baassumma) + 50,55 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 1. aprillil

(muutus esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust).

5. Elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette.

6. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Asjaolud ja kohtu selgitus:

1 / 3

2-24-487

Hagejad esitasid 10.01.2024 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu elatise

suurendamise nõudes. Hagejad elavad oma emaga. Kostja alates 2020. a oktoobrist elab

hagejatest eraldi. Viru Maakohtu 21.04.2022 otsusega tsiviilasjas nr 2-22-4603 vähendati

kostja poolt hagejatele makstav elatist 292 eurost kuni 150 euroni kuus igale lapsele. Kohus

rahuldas L.X-i hagi tagaseljaotsusega. Hagejate vajadused on suurenenud. Kostja poolt

makstava elatisest ei piisa laste vajaduste rahuldamiseks. Hagejad paluvad muuta Viru

Maakohtu 21.04.2022 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-22-4603 määratud elatisraha ning

mõista kostjalt välja iga hageja kasuks elatis vastavalt PKS § 101 alates hagi esitamise

päevast kuni hagejate täisealiseks saamiseni.

Kostja esitas 05.02.2024 vastuväited hagejate nõudele. Ei ole nõus elatise suurendamisega.

Viru Maakohus 30.10.2025 määrusega rahuldas hagejate taotlused menetluse

kiirendamiseks. Kohus määras asja arutamise kohtuistungil ning määras kohtuistungi ajaks

18.11.2025 kell 10.00. Kohus on selgitanud määruses, et kuna kostja ei ole kohtule teatanud,

kas ta on nõus kirjaliku menetlusega, eeldatakse, et ta soovib asja läbivaatamist

kohtuistungil (TsMS § 403 lg 3).

Kostja on kohtuistungi ajast ja kohast teadlik. Kohtuistungi sekretär võttis kostjaga ühendust

17.11.2025 telefoni teel ja selgitas, et kostja saab osaleda kohtuistungil video teel ja kuidas

see toimub. Kohtuistungi sekretär tegi kostjaga testkõne. L.X ei ilmunud kohtuistungile

18.11.2025 ega teatanud kohtule kohtuistungile mitteilmumise mõjuvatest põhjustest.

Kohtuistungile ilmunud hagejate seaduslik esindaja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks.

Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel rahuldamisele tagaseljaotsusega.

Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Kohus tunnistab tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2

alusel.

EDASIKAEBAMISE KORD

TsMS § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle

avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi

rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel

esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. Kaja võib

esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või

tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. TsMS § 415 lg 2

alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

2 / 3

2-24-487

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos

kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t TsMS §

394 nõuetele vastav kirjalik vastus.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank

EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank

EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita).

Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(allkirjastatud digitaalselt)

Tamara Šabarova

kohtunik

3 / 3