Legislator Giurisprudenza & Legislazione
24 Generato dall'IA

Court denies conditional early release due to poor prison conduct and multiple disciplinary violations.

Numero d'incarto 24
Autorità giudiziaria
Giurisdizione Estonia (EE)
Data della decisione
Esito del giudizio Respinto (Dismissed)

Sintesi Legislator

Generato dall'IA

The court denied Margis Sõõru's request for conditional early release from prison, citing his poor behavior and repeated disciplinary infractions. Although the prisoner had served more than half his sentence, the prosecution argued his non-compliant conduct and 10 outstanding disciplinary penalties made him unsuitable for release. The court ruled that a prisoner must demonstrate impeccable behavior to qualify for early release, especially given his history of prior arrests.

Regesto Legislator

Generato dall'IA

Criminal Procedure Code § 76; Criminal Procedure Code § 76; The court must consider the offender's conduct during sentence execution when deciding on conditional early release, and a history of disciplinary violations and non-compliance with prison rules constitutes a valid reason to deny such release.

Parole chiave

Generato dall'IA
conditional early release prison disciplinary violations offender conduct assessment probationary release denial Criminal Procedure Code

Disposizioni normative citate

Generato dall'IA
Criminal Procedure Code § 76
Criminal Procedure Code § 65
Criminal Procedure Code § 74
Criminal Procedure Code § 209
Criminal Procedure Code § 25
Criminal Procedure Code § 274
Criminal Procedure Code § 348
Criminal Procedure Code § 201
Criminal Procedure Code § 199
Criminal Procedure Code § 189
Criminal Procedure Code § 175
Criminal Procedure Code § 180
Criminal Procedure Code § 426
Criminal Procedure Code § 432

Ti chiedi come si applica questa sentenza alla tua fattispecie?

Analizza questa decisione insieme alla legislazione federale e cantonale, ai commentari e alla giurisprudenza successiva in Legislator AI.

Apri in Legislator →

Testo completo

1 (3) Kriminaalasi nr 1-10-6662

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

03. veebruar 2012 a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 01.02.2012.a. Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-10-6662 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Kaitsja Taotlus Advokaat Ahto Sirendi

Margis Sõõru tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu MARGIS SÕÕRU

Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, isikukood 38804252768 RESOLUTSIOON

Jätta Margis Sõõru tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Sisse nõuda Margis Sõõrult riigituludesse kaitsetasu 76 (seitsekümmend kuus) eurot 80 senti advokaat Ahto Sirendi poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank), viitenumber 2800049874, selgitusse märkida „Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja määrus nr 1-10-6662, Margis Sõõru, menetluskulud“.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Margis Sõõru on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 18. juuni 2010.a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-6662 KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ja teda karistati 1-aasta 6-kuulise vangistusega. KarS

2 (3) § 65 lg 1 alusel suurendati Harju Maakohtu 16.01.2009. a otsusega mõistetud karistust ning tema liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 7 kuud 16 päeva vangistust alates 16.01.2009. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 16.01.2009.a ja lõpeb 01.09.2012.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 11.01.2012.a. Tartu Vangla edastas 12.01.2012.a Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Margis Sõõru on varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral: 1) Tartu Maakohtu 09.06.2005. a otsusega KarS §-de 199 lg 2 p 4, 7, 8; 25 lg 1, 2, 4 ja

209 lg 2 p 1, 3 järgi ning teda karistati 2-aastase vangistusega. Vangistuse kandmisest vabastati ta tingimisi KarS § 74 alusel 2-aastase katseajaga 2) Harju Maakohtu 16.01.2009. a otsusega KarS §-de 201 lg 2 p 1; 199 lg 2 p 4; 274 lg 1; 209 lg 2 p 1, 3 ja 348 järgi 2-aasta 1-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 09.06.2005. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 6 kuud ja 27 päeva vangistust;

Tartu Vangla toetab Margis Sõõru vabastamist tingimisi enne tähtaega.

Prokurör kohtuistungil ei osalenud, vaid esitas arvamuse kirjalikult, millest nähtub, et prokurör ei toeta Margis Sõõru ennetähtaegset vabastamist seoses tema käitumisega vangistuse. Margis Sõõru on vangistuses käitunud mitteõiguskuulekalt ja sooritanud korduvalt distsiplinaarrikkumisi. Hetkel omab ta 10 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest 7 on talle määratud viimase aasta jooksul. Enamus rikkumisi on seotud tema allumatusega ametnike korraldustele. See näitab, et ta ei ole oma hoiakuid muutnud ja tema puhul on kuritegeliku käitumise riskid maandamata. Varasemalt on ta katseajal sooritanud uue kuriteo, mistõttu on oht, et selline olukord võib korduda. Kuna tema kuritegeliku käitumise riskid on maandamata, siis ei ole karistus käesolevaks ajaks oma eesmärki täitnud ja ta tuleb jätta vabastamata. Kaitsja leidis, et Margis Sõõru vabastamiseks on tingimused täidetud. Margis Sõõru on vangistuse ajal pannud toime õiguserikkumisi, mille eest teda on distsiplinaarkorras karistatud, kuid tema vangistus lõpeb 01.09.2012.a. ja võib-olla just riskide maandamiseks olekski vaja, et Margis Sõõru üle oleks kriminaalhooldus. 01.09.2012.a kõnnib ta vanglast minema, ei ole kellegi kontrolli peal. Kui ta ennetähtaegselt vabastada, on riigi järelevalve tema üle aasta aega. Kaitsja leiab, et see võiks olla Margis Sõõrule endale tõsine stiimul õiguskuulekaks käitumiseks. Ta teab ise, palju tal kandmata karistust on ja mis juhtub, kui ta kriminaalhoolduse nõuetele ei allu. Positiivne on, et Margis Sõõru on jätkanud kooliharidust, ei ole vanglas lullilööjatega koos tegutsenud. On võimalusel majandusabi töödel osalenud. Suitsetamise mahajätmine on ka argument, mis räägib tema kasuks. Margis Sõõrul on esimene vangistus ja talle võiks võimaluse anda. Margis Sõõru ise arvas, et teda võiks vabastada, kuna ta soovib edasiselt normaalset elu elada ja ei taha enam vangistusse sattuda.

KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Margis Sõõru on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kuue kuu. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

3 (3) Süüdimõistetu puhul on tegemist isikuga, kes kannab vanglakaristust kuritegude eest, millised ta on toime pannud kohtu poolt määratud katseajal. Varasem kriminaalhoolduse teostamine ei takistanud süüdimõistetut uusi kuritegusid toime panemast. Margis Sõõru kannab karistust vangistusena küll esimest korda, kuid varasemalt on ta olnud pikka aega vahistatud, mistõttu oli talle ka teada, mis järgneb, kui ta jätkab kuritegude toimepanemist. Eelnev seab kahtluse alla tema suhtes uuesti kriminaalhoolduse seadmise mõjususe eesmärgiga tagada tema seadusekuulekas käitumine vabadusest. Lisaks nähtub kinnipeetava isiklikust toimikust, et teda on vangistuse ajal korduvalt distsiplinaarkorras karistatud ja hetkel omab 10 kustumata karistust, millest 7 on määratud viimase aasta jooksul. Rikkumiste tõsidus nähtub määratud karistustest – viimase aasta jooksul 5-l korral on teda karistatud kartseriga. Oluline osa rikkumistest on olnud seotud ametnike korraldustele allumatusega. Taotlemaks ennetähtaegset vabastamist, peaks süüdimõistetu käitumine vangistuses olema laitmatu, et saaks asuda seisukohale, et ta on karistusest vastavad järeldused teinud ning, et ta suudab ka vabaduses järgida katseajaga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Eelneva põhjal leiab kohus, et Margis Sõõru tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt palus hüvitada Margis Sõõrule käesolevas menetluses osutatud õigusabi eest 76,80 eurot. Kohus leidis, et esitatud taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu väljamõistmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kaitsjale tasu väljamaksmise kohta on kohus väljastanud KrMS § 189 lg 4 alusel pealdisega taotluse. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb advokaat Ahto Sirendile määratud korras osutatud õigusabi eest välja makstud tasud sisse nõuda Margis Sõõrult.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

Kohtunik