Court grants divorce and name restoration when spouses mutually agree relations ended permanently.
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe court granted the plaintiff's divorce petition and ordered the restoration of the plaintiff's surname following a hearing where both parties confirmed their mutual agreement. The material facts established that the marriage was registered in Tallinn and that both spouses acknowledged the permanent end of their marital relationship without any expectation of reconciliation. Consequently, the court ruled in favor of the plaintiff under the Family Code, while assigning procedural costs to the parties equally and refunding half of the state fee.
Regesto Legislator
Generato dall'IAPerekonnaseaduse § 65 lg 2; PKS § 67 lg 1: A court may grant a divorce when spouses mutually agree that their marital relationship has ended permanently and there is no basis to expect its restoration.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IATesto completo
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ruth Sild
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. oktoober 2025 Haapsalu
Tsiviilasja number
2-25-11661
Tsiviilasi
W.J hagi X.O vastu abielu lahutamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja W.J, ik XXX
Kostja X.O, ik XXX
Kohtuistungi toimumise aeg
20. oktoober 2025
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi.
2. Lahutada W.J (isikukood XXX ) ja X.O (isikukood XXX ) abielu, mis on
registreeritud PSA ning mille kohta on koostatud abieluakt nr 611.
3. Taastada W.J perekonnanimeks F .
4. Jõustunud kohtuotsus saata Haapsalu Linnavalitsusele perekonnaseisutoimingute
tegemiseks.
5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hageja kantud menetluskulu summas 100
eurot, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv jääb hageja kanda.
6. Rahuldada hageja taotlus ½ riigilõivu tagastamiseks ning tagastada hagejale 50
eurot, s.o ½ hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsus ei ole edasikaevatav.
Hageja nõue ja põhjendused
21.07.2025 esitas W.J Pärnu Maakohtusse hagiavalduse X.O vastu abielu lahutamise nõudes.
Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud Tallinna Perekonnaseisuametis. Hageja
soovib abielu lahutada, sest abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. 20.10.2025
kohtuistungil jäi hageja esitatud hagiavalduse juurde. Hageja avaldas, et ei soovi kohtuotsust
edasi kaevata.
Kostja seisukoht
Kostja tunnistas hagis esitatud nõuet ja oli nõus, et poolte abielu tuleb lahutada. Kostja
kinnitas, et ei soovi kohtuotsusele apellatsioonkaebust esitada.
Kohtuotsuse põhjendused
Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja nõue poolte
abielu lahutamiseks tuleb rahuldada.
Rahvastikuregistri andmete kohaselt on poolte abielu sõlmitud
Tallinna
Perekonnaseisuametis ning abielu sõlmimise kohta on koostatud abieluakt nr 611.
Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 65 lg 2 järgi abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad
vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus
ei ole pädev abielu lahutama.
PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud.
Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et
abikaasad kooselu ei taasta.
Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et nende abielulised suhted on lõppenud ning
soovitakse lahutada. Seega puudub alus arvata, et abikaasade abielulised suhted võiksid
taastuda. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi.
Hageja soovis pärast abielu lahutust perekonnanimeks F. Nimeseaduse § 11 lg 2 p 1 alusel
taastab kohus hageja perekonnanimeks F
Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotus
märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle.
TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.
Nimetatud sätte alusel jäävad kulud poolte endi kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt
menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks kohtuotsuses.
Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 100
eurot, mis jääb hageja kanda. Asja materjalide kohaselt on kostja kandnud nõustaja kulud.
TsMs § 175 lg 2 kohaselt nõustaja kulusid ei hüvitata.
Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et välistavad apellatsioonikaebuse kasutamise õiguse.
TsMS § 630 lg 2 sätetel apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on teatanud
kohtule apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel ning hageja
taotlusel tagastab kohus hagejale ½ abielu lahutamise hagi esitamisel tasutud riigilõivust s.o
50 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Ruth Sild
kohtunik