Legislator Giurisprudenza & Legislazione
2-25-11281/7 Generato dall'IA

Court dismisses request for state aid due to vague application failing to specify a single legal issue.

Numero d'incarto 2-25-11281/7
Autorità giudiziaria
Giurisdizione Estonia (EE)
Data della decisione
Esito del giudizio Respinto (Dismissed)

Sintesi Legislator

Generato dall'IA

The District Court dismissed the applicant's request for state aid and ordered the District Court to supplement its reasoning. The applicant sought aid for multiple civil proceedings but failed to clearly define a single specific legal problem or demonstrate the necessity of state assistance. The court ruled that the application was inadmissible under the State Aid Act because it did not meet the statutory requirements for clarity and specificity.

Regesto Legislator

Generato dall'IA

RÕS § 12 lg 1 p 2, 4, 5; TsMS § 371 lg 2 p 2, § 3401 lg 2: An application for state aid must clearly identify one specific legal issue, describe relevant facts, and demonstrate the necessity of aid for rights protection; vague applications citing multiple unrelated problems are inadmissible.

Parole chiave

Generato dall'IA
state aid application inadmissible application State Aid Act civil proceedings legal aid necessity specific legal issue procedural defect difetto di legittimazione

Disposizioni normative citate

Generato dall'IA
RÕS § 12 lg 1 p 2, 4 ja 5
RÕS § 4 lg 3 p 71
RÕS § 4 lg 3 p 71 järgi on riigi õigusabi liigiks isiku esindamine teistmismenetluses.
RÕS § 10 lg 51
RÕS § 10 lg 51 järgi otsustab teistmismenetluseks riigi õigusabi osutamise Riigikohus ning
RÕS § 10 lg 7
maakohus võib vastava taotluse edastada Riigikohtule RÕS § 10 lg 7 järgi.
TsMS § 371 lg 2 p 2
TsMS § 3401 lg 2
TsMS § 3401 lg 2 puhul on tegemist üldsättega, üksnes mille alusel ei saa avalduse menetlusse
TsMS § 477 lg 1
TsMS § 657 lg 1 p 1
TsMS § 659
TsMS § 172 lg 1
Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad TsMS § 172 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel avaldaja
TsMS § 171 lg 1
TsMS § 372 lg 5
TsMS § 372 lg 5 koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1 võimaldab esitada määruskaebuse siinse

Giurisprudenza citata

Generato dall'IA
RKTKm 06.01.2021, 2-19-20574
RKTKm 12.06.2024, 2-23-11584
2-19-20574, p 11; RKTKm 12.06.2024, 2-23-11584, p 9).
Generato dall'IA

Ti chiedi come si applica questa sentenza alla tua fattispecie?

Analizza questa decisione insieme alla legislazione federale e cantonale, ai commentari e alla giurisprudenza successiva in Legislator AI.

Apri in Legislator →

Testo completo

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Aleksandr Kondrašov, Ele Liiv, Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

21.10.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-11281

Kohtuasi

A.G taotlus riigi õigusabi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 03.10.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

A.G määruskaebus

Menetlusosaline

ringkonnakohtus

Avaldaja A.G (isikukood XXX; viibimiskoht XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 03.10.2025 määruse resolutsioon muutmata, kuid

täiendada maakohtu määruse põhjendusi.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud

A.G

kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.G (avaldaja) esitas 02.07.2025 Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, mida

täiendas 14.07.2025.

2-25-11281

1.1. Avalduse ja selle täienduse kohaselt leiab avaldaja, et tsiviilasjades nr 2-19-126435, 2-13-

49514, 2-14-956 ja 2-22-140835 esineb teistmise alus. Tsiviilasjade nr 2-13-49514 ja 2-14-

956 puhul on viivisemäär liiga kõrge, puudub leping ja korralik arvestustabel. Tsiviilasja nr 2-

19-126435 osas väidab avaldaja, et nõue on aegunud. Tsiviilasja nr 2-22-140835 osas selgitas

avaldaja, et ta tagastab seadmed, mis ei tööta ning lõpetab ühepoolselt lepingu.

2. Harju Maakohus jättis 16.09.2025 määrusega riigi õigusabi taotluse käiguta ja määras

avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt puudub

taotluses arusaadav info, mis nõude või vastuväiteid ja kelle vastu avaldaja soovib esitada

ning millele tuginevalt oleks alus arvata, et avaldaja õigusi on rikutud. Riigi õigusabi taotluses

on probleemi kirjeldus esitatud liiga üldsõnaliselt ning sellest ei selgu, milles konkreetselt

seisneb probleem, mille lahendamiseks riigi õigusabi taotletakse. Ühtlasi on avaldaja esile

toonud mitmeid erinevaid probleeme (teistmine, aegumine, sisulised vastuväiteid), mille osas

ta riigi õigusabi soovib. Kohus selgitas, et avaldaja peab selgelt määratlema ühe konkreetse

õigusliku küsimuse, kirjeldama sellega seonduvad asjaolud ning täpsustama, millist tegevust

ta riigi õigusabi korras soovib. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik hinnata riigi õigusabi

määramise vajalikkust.

3. 02.10.2025 menetlusdokumentides leidis avaldaja, et avaldusel on perspektiiv, tema õigusi

on rikutud ning kohus saab need õigused taastada.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus keeldus 03.10.2025 määrusega menetlemast avaldaja riigi õigusabi

taotlust.

4.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei vasta avaldaja taotlus seaduses sätestatud

nõuetele ning kuna avaldaja taotluse puudusi tähtaegselt ei kõrvaldanud, siis tuleb

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 2 alusel avalduse menetlusse võtmisest

keelduda. Maakohus märkis, et avaldaja probleemi kirjeldus on jätkuvalt liiga üldsõnaline

ning sellest ei selgu, milles konkreetne probleem seisneb ja mille lahendamiseks riigi õigusabi

taotletakse. Kohtul ei ole võimalik esitatud dokumentide põhjal riigi õigusabi määramise

vajalikkust hinnata.

Määruskaebus

5. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse

väidete kohaselt on avaldaja õigusi rikutud.

Menetluse edasine käik

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p-i 1 alusel koosmõjus §-ga

659 jätta rahuldamata ning vaidlustatud maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid

maakohtu määruse põhjendusi tuleb täiendada.

2-25-11281

8. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti keeldunud avalduse menetlusse võtmisest.

Ringkonnakohus täiendab aga maakohtu määruse põhjendusi keeldumise õigusliku aluse osas.

TsMS § 3401 lg 2 puhul on tegemist üldsättega, üksnes mille alusel ei saa avalduse menetlusse

võtmisest keelduda. Praegusel juhul tuleb keelduda avalduse menetlusse võtmisest TsMS §

371 lg 2 p 2 ja TsMS § 3401 lg 2 alusel (koosmõjus § 477 lg-ga 1) (RKTKm 06.01.2021,

2-19-20574, p 11; RKTKm 12.06.2024, 2-23-11584, p 9).

9. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et avaldaja taotlus riigi õigusabi saamiseks on

oluliste puudustega, kuna taotlusest ei ole selgelt aru saada, millise probleemi lahendamiseks

riigi õigusabi taotletakse, taotlusest ei nähtu selget põhjendust, miks riigi õigusabi saamine on

vajalik taotleja õiguste kaitseks ega seda, milline on asjast taotlejale võimalik tulenev kasu (vt

riigi õigusabi seadus (RÕS) § 12 lg 1 p-d 2, 4 ja 5).

10. Avaldaja taotlusest võib siiski järeldada, et avaldaja soovib riigi õigusabi tsiviilasjades nr

2-19-126435, 2-13-49514, 2-14-956 ja 2-22-140835 teistmisavalduse esitamiseks.

10.1. RÕS § 4 lg 3 p 71 järgi on riigi õigusabi liigiks isiku esindamine teistmismenetluses.

RÕS § 10 lg 51 järgi otsustab teistmismenetluseks riigi õigusabi osutamise Riigikohus ning

riigi õigusabi taotluse võib Riigikohtule esitada ilma advokaadi vahenduseta. Eeltoodu järgi ei

kuulu riigi õigusabi andmise otsustamine teistmismenetluses maakohtu pädevusse, kuid

maakohus võib vastava taotluse edastada Riigikohtule RÕS § 10 lg 7 järgi.

10.2. Kohtute Infosüsteemi andmete kohaselt ei ole tsiviilasjades nr 2-19-126435, 2-13-49514

ja 2-14-956 avaldaja suhtes lahendit tehtud. Tsiviilasjas nr 2-22-140835 on avaldaja esitanud

juba 04.02.2025 Riigikohtule teistmisavalduse (koos taotlusega riigi õigusabi saamiseks),

mille menetlusse võtmisest Riigikohus 11.03.2024 määrusega keeldus ning jättis ühtlasi

taotluse riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata.

11. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kuna avaldus riigi õigusabi saamiseks on

ebaselge ega vasta RÕS § 12 lg 1 nõuetele, siis keeldus maakohus õigesti avalduse menetlusse

võtmisest.

12. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad TsMS § 172 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel avaldaja

kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

13. TsMS § 372 lg 5 koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1 võimaldab esitada määruskaebuse siinse

määruse peale.

(allkirjastatud digitaalselt)