Legislator Giurisprudenza & Legislazione
2-25-114490/8 Generato dall'IA

Court grants default judgment against non-responding defendant for debt and legal fees.

Numero d'incarto 2-25-114490/8
Autorità giudiziaria
Giurisdizione Estonia (EE)
Data della decisione
Esito del giudizio Accolto (Allowed)

Sintesi Legislator

Generato dall'IA

The court granted Elisa Eesti AS's default judgment against T.U., who failed to respond to the lawsuit within the statutory deadline. The plaintiff successfully claimed the principal debt from a 2014 agreement and insurance contract, along with accrued interest and procedural costs. Since the defendant did not contest the claims, the court ruled in favor of the plaintiff and ordered the defendant to pay the total amount including legal representation fees.

Regesto Legislator

Generato dall'IA

TsMS § 444 lg 3; TsMS § 468 lg 1 p 2; TsMS § 162 lg 1; TsMS § 174 lg 1; TsMS § 175 lg 1; TsMS § 177 lg 4; TsMS § 178 lg 2: A court may grant a default judgment on its own initiative when a defendant fails to respond, and procedural costs including legal representation fees must be awarded to the successful plaintiff if justified.

Parole chiave

Generato dall'IA
default judgment non-responding defendant procedural costs legal representation fees interest calculation civil procedure code default ruling documenti mancanti

Disposizioni normative citate

Generato dall'IA
TsMS § 444 lg 3
TsMS § 468 lg 1 p 2
Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta
TsMS § 162 lg 1
Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
TsMS § 174 lg 1
TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude
TsMS § 175 lg 1
TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava
TsMS § 177 lg 4
viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
TsMS § 178 lg 2
TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata
VÕS § 113 lg 1 teises lauses
viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1
tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1).
TsMS § 139 lg 2
tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1).
TsMS § 144 p 7
TsMS § 172 lg 9
hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks 20 eurot (TsMS § 172 lg 9, §
§ 484²

Giurisprudenza citata

Generato dall'IA
Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15
kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13).
Generato dall'IA

Ti chiedi come si applica questa sentenza alla tua fattispecie?

Analizza questa decisione insieme alla legislazione federale e cantonale, ai commentari e alla giurisprudenza successiva in Legislator AI.

Apri in Legislator →

Testo completo

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. oktoober 2025, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-25-114490

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS hagi T.U vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

659,88 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood 10069659), lepinguline

esindaja Carlo Kask

Kostja: T.U (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Elisa Eesti AS-i hagi T.U vastu tagaseljaotsusega.

2. Mõista T.U-lt Elisa Eesti AS-i kasuks välja 9. mail 2014 sõlmitud liitumislepingust

nr XXX ning 22. novembril 2021 sõlmitud kindlustuslepingust nr XXX tulenev põhivõlg

445,78 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 108,34 eurot.

3. Mõista T.U-lt Elisa Eesti AS-i kasuks välja viivis põhinõudelt (445,78 eurot) alates

28. augustist 2025 kuni põhinõude täitmiseni viivisemääraga 0,065% päevas.

4. Jätta menetluskulud T.U kanda.

5. Mõista T.U-lt Elisa Eesti AS-i kasuks välja menetluskulud 280 eurot.

6. Mõista T.U-lt Elisa Eesti AS-i kasuks välja viivis menetluskuludelt (280 eurot)

võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist

suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse

kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja

esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

1. Elisa Eesti AS (hageja) esitas 27. mail 2025 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale

maksekäsu kiirmenetluse avalduse T.U-lt (kostja) 566,19 euro saamiseks. Pärnu Maakohus

lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku

aja jooksul kätte toimetada, ja andis asja üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. Viru Maakohtu 13. augusti 2025 määrusega jäeti hagi käiguta ning anti

hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, mh nõuetekohaselt vormistatud hagiavalduse ja

nõude aluseks olevate tõendite esitamiseks ning riigilõivu tasumiseks. Hagiavaldus esitati Viru

Maakohtule 27. augustil 2025. Hageja täpsustas hagiavaldust 16. septembril 2025.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 9. mail 2014 liitumislepingu nr 3120625 ning 22.

novembril 2021 Nutikindlustuse lepingu nr XXX. Hageja palub mõista kostjalt välja

põhivõlgnevuse 445,78 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 108,34 eurot ning viivise

põhinõudelt alates 28. augustist 2025 kuni põhinõude täitmiseni 0,065% päevas.

3. Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3

sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha

kohtuistungit pidamata.

6. Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud

kättetoimetamisportaali (KÄPO) vahendusel 20. septembril 2025. Seega on praeguseks ajaks

möödunud hagile vastamise tähtaeg. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on

hoiatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist.

7. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata

(TsMS § 444 lg 3).

8. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

9. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

10. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv

175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ning õigusabikulu 85 eurot (ilma

käibemaksuta).

Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning

tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). TsMS § 144

p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab

hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks 20 eurot (TsMS § 172 lg 9, §

484²).

Menetluskulude nimekirja järgi on hageja menetluskuluks õigusabikulud tõendite kogumise,

korrastamise ja hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest 85 eurot.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab

kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st

uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude

hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige

õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13).

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu 85 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendatud

arvestades keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tunnitasu ja hageja lepingulise

esindaja eeldatavat ajakulu. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 280

eurot (175 + 20 + 85).

11. Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva

viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

12. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)