Legislator Giurisprudenza & Legislazione
1-08-1695/8 Generato dall'IA

Court denies conditional early release for repeat offender due to high recidivism risk and lack of rehabilitation progress.

Numero d'incarto 1-08-1695/8
Autorità giudiziaria
Giurisdizione Estonia (EE)
Data della decisione
Esito del giudizio Respinto (Dismissed)

Sintesi Legislator

Generato dall'IA

The court denied the defendant's request for conditional early release from prison, citing his history of 22 disciplinary offenses and repeated criminal acts. The prosecution and court emphasized that previous conditional release attempts failed to demonstrate rehabilitation or reduce the risk of reoffending. Consequently, the court ruled that the defendant must serve the full sentence to uphold justice and general sentencing goals.

Regesto Legislator

Generato dall'IA

KarS § 65 lg 2; KrMS § 426, § 432, § 383, § 384: The court must weigh the offender's behavior in prison and future prospects against the nature of the crime; conditional early release is denied when the risk of reoffending remains high and prior attempts failed to prove rehabilitation.

Parole chiave

Generato dall'IA
conditional early release prison disciplinary offenses recidivism risk assessment rehabilitation failure full sentence service criminal record evaluation social reintegration provvedimento professionale

Disposizioni normative citate

Generato dall'IA
KarS § 76
KrMS § 426
KrMS § 432
KrMS § 383
KrMS § 384
KarS § 65 lg 2
KrMS § 180 lg 3
Vastavalt KrMS § 180 lg 3 jätta riigi kanda kriminaalmenetluse kulud süüdimõistetul piisavate vahendite puudumise tõttu.

Giurisprudenza citata

Generato dall'IA
Tartu Maakohtu 05.03.2008
E.P KarS on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 05.03.2008 kohtuotsusega § 266 lg 2 pp 1, 3
Tartu Ringkonnakohtu 08.02.2012
Tartu Ringkonnakohtu 08.02.2012.
Generato dall'IA

Ti chiedi come si applica questa sentenza alla tua fattispecie?

Analizza questa decisione insieme alla legislazione federale e cantonale, ai commentari e alla giurisprudenza successiva in Legislator AI.

Apri in Legislator →

Testo completo

Kriminaalasi nr.1-08-1695

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

16. jaanuaril 2012.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-08-1695 Kohtukoosseis Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Prokurör Sergei Travnikov Asja läbivaatamise kuupäev 16.01.2012 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid E.P ´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu E.P, isikukood XXX, viibib xxx Kitsja Advokaat Irina Gromtsev Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. E.P

Rahuldada kaitsja advokaat Irina Gromtsevi taotlus E.P-le riigi õigusabi osutamise eest tasu nõudes summas 38,40 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 jätta riigi kanda kriminaalmenetluse kulud süüdimõistetul piisavate vahendite puudumise tõttu.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 12.12.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E.P tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

E.P KarS on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 05.03.2008 kohtuotsusega § 266 lg 2 pp 1, 3

§ 199 lg 2 p 7,8, § 215 lg 2 p 1,2 järgi ning KarS § 64 lg 2, KrMS § 238 lg 2 kohal steti 6 kuud vangistust. damisega karistuseks mõi KarS § 65 lg suurendati mõistetud karistust Tartu Maak

2 alusel ohtu 09.02.2007 otsusega KarS §141 lg 2 p 1 järgi mõistetud karistuse võrra mõistes liitkaristuseks 6 aastat 6 kuud vangistust.

Karistuse kandmise . algus 14.08.2007 ja lõpp 14.02.2014

Kinnipidamisasutuses E.P teda on kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et

22 korda karistatud distsiplinaarkorras. Vabanedes soovib isik asuda elama tuttava Jxxx Fxxx Sxxxi korterisse xxx. Enne vangistust elas E.P alates 8-eluaastast xxx. Kinnipeetaval on põhi KrHO andmetel töölesaamise võimaluste kohta andmed puuduvad, haridus, eriala puudub. kuid kontaktisik J.F.Sxxx E.P toetama nii erial t on nõus aõpingutes kui ka töökoha leidmisel. Vabanemisel on kinnipeetaval võimalus saada töövõimetuspensionit. Kinnipeetav töötab vanglas koristajana alates 20.09.2010 Vanglas sotsiaalprogrammi . läbis „Tagasilanguse ennetamise programm“ Viru Vangla ei toeta E.P

tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt E.P käitumist vabaduses võib mõjutada asjaolu, et isik on elanud ja kasvanud lastekodus – tal puuduvad iseseisvaks eluks vajalikud sotsiaalsed oskused. Kinnipeetava kuritegelik käitumine on alguse saanud alaealisena – esimest korda mõisteti ta süüdi 16-aastaselt. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud teist korda, vanglakaristust kannab esimest korda. Viimane kuritegu oli sooritatud katseajal. P

rokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja taotleb kinnipeetava vabastamist ennetähtaegselt. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et E.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik E.P isikut iseloomustavad andmed - iteo toimepanemisele eelnenud ajal ning sellele tema käitumist nii kur järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Vangistuses on E.P 22 korda karistatud distsiplinaarkorras (vangla vara kahjustamise eest, vanglaametnike korraldustele mitte allumise eest jt) mis kajastab tema suhtumist kehtestatud korda ja käitumist. E.P on kriminaalkorras karistatud teist korda. Varasemalt on E.P karistatud esimese astme kurite eest

o (vägistamise) ning talle mõisteti tingimisi vangistus. Vaatamata varasemale karistusele paranemise teele ei asunud ning katseajal taas pani toime uued kuriteod (varavastased), mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Varem tema suhtes kohaldatud tingimisi vangistus ei andnud tulemusi. Vabanedes ei ole kinnipeetaval b toimetulekut ja suurendab uue kindlat töökohta, mis raskenda varavastase kuriteo toimepanemise ohtu. Seega võib järeldada, et uhul on olemas tõenäoline kõrge E.P p käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid.

Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda sotsiaalprogrammides ning omandada töökogemusi, mis käesolevaks ajaks ei ole küllaldane tema resotsialiseerimise võimalusi arvestades. Kohus leiab, et arvestab kuritegude toimepanemise korduvust ja iseloomu, ei ole E.P ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korrakehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu E.P vabastamisega temale Tartu Maakohtu 05.03.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega.

Kohtunik

Loretta Pikma (allkirjastatud digitaalselt)

Tartu Ringkonnakohtu 08.02.2012. määrusega

Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: jätta määrus m süüdimõistetu Viru Maakohtu 16. jaanuari 2012 uutmata ning E.P

rahuldamata. määruskaebus

Ärakiri õige Nooremreferent /digitaalselt allkirjastatud/

Liivi Õun

Kohtumäärus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega

28.02.2012 Nooremreferent

Liivi Õun