Administrative court dismisses prisoner's request for glue tape in cell due to lack of legal entitlement.
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe Tartu Administrative Court dismissed the prisoner's complaint requesting the issuance of a glue tape for his cell. The court found no legal basis in the Prison Act or internal regulations to compel the prison to provide this item, noting it is merely a restriction of freedom rather than a violation of rights. Consequently, the court rejected the claim and denied the associated requests for state fee exemption and legal aid.
Regesto Legislator
Generato dall'IAVangistusseaduse § 45 lg 1; Vangla sisekorraeeskiri § 7 lg 1: The absence of a specific legal provision or binding internal regulation does not create a prisoner's right to request specific items like glue tape, and such requests do not constitute a violation of fundamental rights requiring judicial intervention.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IADecisioni correlate
Generato dall'IATesto completo
TARTU HALDUSKOHUS
J õ h v i k o h t u m a j a
KOHTUM Ä ÄR US
Kohtuasja number
3-25-2011
Määruse kuupäev
15. september 2025
Kohtunik
Ene Andresen
Kohtuasi
X-i kaebus Tartu Vangla kohustamiseks väljastada talle
kambrisse liimtahvel
RESOLUTSIOON
1. Tagastada X-i kaebus.
2. Jätta X-i menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi
vaatamata.
3. Jätta X-i taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
4. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED
Määruse resolutsiooni p-de 1–3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15
päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8,
halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus
toimetatakse kaebajale kätte.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tartu Halduskohtusse saabus 16. juunil 2025 Tartu Vanglas kinni peetava X-i pöördumine,
milles ta palub vanglalt välja nõuda kõik dokumendid seoses 15. mai 2025. a vaideotsusega nr
1-8/2-25/61-2 ning direktori 2. juuni 2022. a käskkirja nr 1-1/57. X palub end riigilõivust
vabastada ja anda talle advokaat.
X-i pöördumine registreeriti Tartu Halduskohtus kaebusena haldusasjas nr 3-25-2011.
2. Tartu Halduskohus jättis 19. juuni 2025. a määrusega X-i kaebuse käiguta. Kaebajal tuli
täpsustada kaebuse nõuet ning teatada, millises vormis ta soovib kaebuse läbivaatamist.
3. Kaebaja esitas 25. juunil 2025 kohtule vastuse, milles selgitab, et Tartu Vangla peab
väljastama talle kambrisse liimtahvli. Kaebaja sõnul on vangla direktor kinnitanud, et
liimtahvel on kambris lubatud ese. Tallinna ja Viru Vanglas on kinnipeetavatel liimtahvlid, et
nad ei rikuks vangla vara ega kleebiks seintele ja riiulitele pilte. Kaebaja on korduvalt
3-25-2011
pöördunud vangla poole, et talle väljastataks liimitahvel. Ta viitab 2. septembri 2024. a
pöördumisele nr 6-24/24/3833-1 ja 6-7/2-25/321-1 ning 16. märtsi 2025. a pöördumisele nr 1-
8/2-25/61-1.
4. Vastuseks kohtunõudele edastas Tartu Vangla 9. juulil 2025 kohtule kaebaja 3. septembril
2024 vanglas registreeritud taotluse nr 6-24/24/3833-1, Tartu Vangla 18. detsembri 2024. a
vastuskirja nr 6-24/24/3833-2, kaebaja 22. jaanuaril 2025 vanglas registreeritud taotluse nr 6-
7/2-25/321-1, Tartu Vangla 17. veebruari 2025. a vastuskirja nr 6-7/2-25/321-2, kaebaja 19.
märtsil 2025 vanglas registreeritud vaide nr 1-8/2-25/61-1, Tartu Vangla 15. mai 2025. a
vaideotsuse nr 1-8/2-25/61-2 ja Tartu Vangla direktori 2. juuni 2022. a käskkirja nr 1-1/57
„Tartu Vangla kodukorra ja kodukorra seletuskirja muutmine.“
KOHTU SEISUKOHT
5. HKMS § 120 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas
välja vaidluse eseme ning kontrollib, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta
jätmiseks.
Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud kohtule kohustamiskaebuse, et kohus kohustaks Tartu
Vanglat väljastama talle kambrisse liimtahvli (HKMS § 37 lg 2 p 2). Sama nõude esitas kaebaja
ka kaebuses viidatud vaidemenetluse raames.
6. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas
esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, sest kaebusega kaitstava
õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine
ebatõenäoline.
6.1. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või
toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või
toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Nõuded kinnipeetava kambrile on
sätestatud vangistusseaduse (VangS) § 45 lg-s 1. Justiitsminister on kehtestanud sama
normi alusel kinnipeetava kambri sisustusse kuuluvad esemed 30. novembri 2000. a
määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 7 lg-s 1. Kummastki õigusaktist ei tulene
vanglale kohustust tagada, et kinnipeetaval oleks kambris liimtahvel. Õigust nõuda
kambrisse liimtahvlit ei tulene ka kaebaja viidatud Tartu Vangla direktori 2. juuni 2022.
a käskkirjast nr 1-1/57, millega muudeti Tartu Vangla kodukorda ja selle seletuskirja.
Seetõttu ei ole alust pidada vangla tegevust õigusvastaseks ning kaebuse rahuldamine
on ebatõenäoline.
6.2. Kohus ei pea kaebaja õiguste riivet intensiivseks. Liimtahvli puudumine riivab küll kaebaja
õigust vabale eneseteostusele, kuid tegemist on vangistusega paratamatult kaasneva piiranguga
VangS § 41 lg 1 tähenduses. Kaebajal on võimalik asetada fotosid ja muid sarnaseid esemeid
laua peale horistonaalselt või vertikaalselt vastu seina toetudes.
7. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
3-25-2011
Kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti
halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud
(HKMS § 43 lg 2).
8. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja riigilõivu tasumise
kohustusest vabastamise taotlust, mistõttu jätab kohus selle taotluse läbi vaatamata.
9. Kaebaja on kaebuses soovinud, et halduskohus annaks talle advokaadi. Kohtule arusaadavalt
taotleb kaebaja riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seaduse
(RÕS) § 4 lg 3 p 5).
RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi
tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha
üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast
õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused
riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.
RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
Samuti sätestab RÕS § 7 lg 1 p 5, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja
võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.
Kaebaja on korduvalt halduskohtu poole pöördunud ja suutnud enda õigusi kohtumenetluses
kaitsta, seega ei ole riigi õigusabi andmine RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt põhjendatud. Kohus ei
pea kaebajale riigi õigusabi andmist põhjendatuks ka RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel, kuna asjaoludest
tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.
Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
10. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja
§ 179 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt)
Ene Andresen